Follow

kolmapäev, 27. mai 2009

Midagi hella hingele...

Mine vaata sellele lehele:

neljapäev, 21. mai 2009

Kes me oleme, eestlased?

Olen nüüd otsinud erinevaid väikerahvaid ja nende kultuuri, kuid eestlased on siiani mõistatuseks...
Otsisin netist pisut erinevaid allikaid, mida eestlaste esivanemate kohta võiks leida.
Toon siin mõned tähendused ja lühendatud viited, mis leidsin erinevatest foorumidest ja aruteludest:

  • Paljudele tundub uskumatuna, et juba vanad roomlased teadsid sellisest maast, nagu Estonia ja selle maa elanikest aestidest. Toon siinkohal ära mõningad Edgar Valter Saksa leitud vihjed ajalooallikatele:

1. T. Hodgin, "Cassiodoruse kirjad", London, 1886, lk. 546:
"Haestid või aestid - need on Tacituse aestid, asuvad siiani
selle maa, mida ikka veel kutsutakse Estonia, lõunapiiril".

2. R. Pauli ja B.Thorpe, "Alfred Suure elu", millele on lisatud
Alfredi Orosiuse anglo-saksi versioon; London, 1893, lk. 558:
"Eastland - ostide, estade maa Estonia".


  • Rooma konsul Tacitus (55-118 A.D.) kirjutab oma "Germanis" (aastal 97, A.D.) järgmist: "Kui me pöörame Sueebide mere parema kalda suunas, siis leiame selle uhtuvat vastu Aestide territooriumit, kel on sarnane religioon kui sueebidel (svaabid, svealased -vana-rootsi hõim - E.K.), kuid keel sarnane enam brittide keelele. Nad jumaldavad jumalate ema.

Selle kultuse märgina kannavad nad metssea maske, mis teenivad
neid relva või inimkaitse asemel ja kindlustavad nende julgeoleku ja
turvalisuse isegi vaenlaste keskel. Nad kasutavad harva rauast relvi,
enamjagu aga nuiasid. Nad kasvatavad teravilja ja teisi kõrstaimi
kannatlikkusega, mis on täiesti ebatavaline laiskade germaanlaste seas. Nad on ainsad, kes korjavad merevaiku mererannalt - glaesum, klaasi, nagu nad seda ise nimetavad."

  • Meist lääne pool elavad rahvad hakkasid meie maad aestiks kutsuma. Tähendab hommikupoolset. Kirjanikust ei oska midagi rääkida.
  • põhjalas oli ka Jumal Apolloni kodupaik... see olevat olnud võrreldamatult ilus maa... kus elasid blondid inimesed.
aestid elasid kunagi ammu eesti ja liivimaa aladel, olles otsesed järeltulijad suurest veeuputusest pääsenuile.
aestitest pärinevad ka keldid.

Tacitus aastal 98 pKr nimetas rahvast "aestid". Ajalooga kursis olevatele inimestele peaks see seostuma eestlaste esmasmainimisega, vähemalt ise puutusin veel põhi- ja keskkoolis kokku.. Aestideks nimetati läänemere ääres elavaid rahvaid.
ma nüüd täpselt ei mäleta kuidas eestit kutsuti maailma esimesel maailmakaardil (maroko maadeuurija joonistatud) aga oli vist kas aestia või aestland.
üks kahest.

  • Ja Odinist niipalju, et Odini viimne puhkepaik on mõningate arvamuste kohaselt Osmussaarel (mis Rootsi keeles on Odensholm ehk siis Odini küngas). Seda Odini hauda käis Eestis otsimas professor Vassili Pavlovitš Gotš, kes on Krimmist pärit bioenergeetik ja ruunikirja uuendaja. Tal on miskid pikad teooriad Odinist ja tollega seotud ruunikirjadest (see aga omaette teema).
Odini haud ise pidavat asuma Osmussaarel väikese järvekese lähedal soisel alal, mis näitavat, et ta oli sängitatud varjulisse sügavasse lahesoppi, mis hiljem järveks kinni kasvas ja kallastelt soostus. Kivi, millega paik on märgitud, ulatub mitmeid meetreid läbi sookihtide vee alla, seega püstitati kunagi hauakohale kivisammas, millest praeguseks vaid tipp näha on. Ja kivi juurde pääseb tänapäeval vaid läbi soo, kivi ümber pidid olema ka tugevad bioenergiaväljad, mis avalduvad näiteks selles, et kivi läheduses on üllatavalt soe vesi, kuid eemal külm. Selle aasta 4nda augusti Maalehes oli mingi artikkel ka sellest.
Väike täpsustus ka: Osmussaar kerkib merest 3mm aastas, seega kui Odini haud on pärit 2500 aasta tagusest ajast nagu väidetakse, siis on Osmussaar selle ajaga kerkinud ca 7,5 meetrit.


  • Muide... Tacitus väitis et aestid olid kirjaoskajad ja kasutasid ülestähendamiseks kreeka keelt ja hiina tähemärke! Kui aga vaadata, et vana-norra ruunikirjas oli 24 märki ja ka eesti tähestikus on 24 häälikut, siis võib siit samuti mõned järeldused teha. Germaani päritolu gootid jätsid oma lihtsustatud tähestikku alles vaid 16 ruuni. Senimaani on arvatud et eesti keel on laen germaani keeltest...
Kas said lihtsad kütid ja korilased, kelleks meid on peetud, olla nii haritud ja täiuslikes suhetes jumalikuga? Vaevalt küll - see kultuur oli tuhandete aastate kogemuse tulemus, siin oli ikkagi tegemist karjakasvatajate ja põlluharijate ning meresõitjate mitmekülgse kultuuriga, mille juured olid varasemates ajastutes ja kui uskuda Atlantise ja Lemuuria tsivilisatsiooni olemasolu, siis olid need juured küllap ka kusagil seal.

  • Eesti keele sarnasust sumeri ja tamiili keelega on uurinud ja kirjeldanud Ilmar Soomere oma raamatus "Vaimuelust Eestis" (Maya, 1997).
  • Peale selle, et Taara oli muinaseestlaste pea-ja sõjajumal, on teda seostatud ka Skandinaavia Thoriga. Taara on peajumalaks peale soome-ugri rahvaste veel Polüneesias. Ka Iiri muistne pealinn oli Taara.
Peruus, kus indiaanlased kõnelevad s-ugri keeltega kaugelt suguluses olevat ketsua keelt, on sarnase kõlaga linn Taraputo. Taara kultus esines ka Indias, seal elasid s-ugrlaste kauged hõimlased draviidid.
Taara olnud jumal Shiva naine. Nii et mõtlemisainet jätkub!

Huvitavat teema kohta leidub http://www.ekspress.ee/Arhiiv/2001/31/Aosa/elu01.html
väga hea artikkel, räägib just kreeka ning Eesti seosest ning lõpupoole räägib ka veidi otseselt Aestist ning Tacitusest.
siit tsitaat: Saks tsiteerib mitmeid algallikaid, sealhulgas Tacituse "Germaniat":

"Sueebi (Balti) mere idakaldal on Aestii (Eesti). Nad räägivad brittidega sarnast keelt, kuid neil on sueebide (rootslaste) kombed... Oma põllutöödes on nad hoolikamad kui laisad sakslased. Nad korjavad otse rannast merevaiku ja tõeliste barbaritena ei küsi nad iialgi merevaigu päritolu."

  • Sutropi sõnul tähendab 'aestii' pärsia keeles poolakaid ja aestii'de all võis Tacitus mõelda ükskõik keda.
Üldiselt toetab artikkel arvamust, et antiikmaailm oli tunduvalt tihedamas kauba- ning infovahetuses kui üldine keskaja Euroopa nn. traditsiooniline ajalugu uskuda laseks.

Need Saksa uuringud on huvitavad ja põnevad, aga tõsiselt neid võtta ei tasuks. pidid teaduslikkusest väga kaugel olema.

  • On liikvel igasuguseid hüpoteese Soome-sugu rahvaste algkodust ja päritolust. Nüüd viimased neist lükkavad ümber ugri-mugri Uurali versioonid ja seletavad, et enamus Euroopa rahvastest on soomesugu rahvaste päritoluga. Kaasa arvatud germaanlased (?). Siin mõned lingid mis toetavad meie "suurtsugu" päritolu.
Kõige pealt see Soomes-Eestis peetud Trooja sõda:
http://www.estovest.net/letture/homerbaltic.html

Ja siin veel üks hoopiski kummalisem teooria mis sätib soome-eesti rahvad iidse põhjatsivilisatsiooni maailma keskpunkti:
http://www.bocksaga.de/


  • Eesti märk ja ajalugu.
Alar Sudak

Eesti märgi otsimise, leidmise ja maailma viimisega on tegeletud riiklikul tasemel juba mitu aastat, aga seni tulemusteta. Võibolla oli kaksikliidul õiguski märgiprojektile kulutatavad summad mujale suunata, sest silmaga nähtavat ja käega katsutavat märki pole siiani ju kuskilt võtta.
On küll välja pakutud, et selleks märgiks võib olla kultuur, kuid on jäädud hätta märgi konkretiseerimisega.

Alljärgnev võib esmapilgul tunduda sedavõrd jabur, et sellega pole mõtet tegeleda. Aga lähemal uurimisel võib osutuda, et meil on millega maailma üllatada, sest võib olla on meil ja ka eurooplastel põhjust pidada eestlasi Euroopa vanimaks kultuurrahvaks. Uskumatutele tahaks öelda, et omal ajal tundus uskumatu ka Eesti seos Vana-Roomaga, kuni Lennart Meri oma teostes "Hõbevalge" ja "Hõbevalgem" seose samm-sammult ära tõestas.
Jutt on Phaistose kettast, mis leiti Kreeta saarelt 1908, mis pärineb 16.sajandist e.m.a. ja mis on sees igas soliidsemas entsüklopeedias ja Antiigileksikonis. Phaistose kettast peetakse trükikirja eellaseks ja loetakse tänapäeval deshifreerimatuks. Kaks baltisaksa aadlikku alustasid ja eesti mees Harri Prügi viis nende uuringu lõpuni ning jõudis hämmastava tulemusini.
Phaistose ketta piltsilpkirjast loeti välja võru keelne tekst.
See hüpotees tundub sedavõrd jabur, et ei tasu lähemat uurimistki. Kuna Harri Prügi oli ajaloolasena amatöör ja eluktselt treial, ei võtnud tõsiteadlased teda omal ajal jutulegi.

Aga tänaseks on seoseid Eesti ja antiik-Kreeka vahel leitud teisigi. Itaalia insener Felice Vinci on esitanud hüpoteesi, et Trooja lahingu kangelane Achilleus valitses muistset Setumaad ning Trooja sõda peeti Soomes. (vt. Eesti Ekspress 20. detsember 2001 või http://www.ekspress.ee/Arhiiv/2001/51/bottom.html )
Kreeta keelt ei valda tänapäeval enam keegi, kuid säilinud on kreeta kohanimed Korintos ja Tylissos, kusjuures -tos ja -sos on kohanimede lõpud. Järelikult sisaldavad need Kreeta antiiksed kohanimed eesti keelseid sõnu "korin" ja "tüli".

Harri Prügi teine uurimistöö oli etruskide kirjade tõlkimine eesti keelde!
Kuid kuna ta on surnud, ootavad tema tööd avastamist, uurimist ja avaldamist meie põlvkonna poolt.
Rääkides ühe merendusajaloo teadlasega sain teada huvitava fakti, et antiikaja laevade ninad Vahemermaades olid kaunistatud seapeadega nagu hiljem viikingite laevad. Ja eestlased olid ju tuntud meresõitjad.
Nii et kus suitsu seal tuld. Meil tasuks tellida teadlastelt Harri Prügi hüpoteesi ekspertiis. Ning juhul kui hüpotees vastab tõele, on eesti märk, mis vapustaks maailma, leitud. Märgi järgi osutuksid eestlased Euroopa vanimaks kultuurrahvaks, kelle kultuuripärand pani antiik-kreeka kaudu aluse euroopa kultuurile.
Seega ärataks Eesti globaalset tähelepanu ja oleks väga heaks märgiks Euroopa Liiduga liitumisel.
Igal juhul oleks Phaistose ketta vastav ekspertiis tunduvalt odavam, kui edasised eesti märgi huupi otsingud.

---
Kommentaar kirjale "Eesti märk ja ajalugu":
Kes on antud teemast huvitatud võiks veidi lugeda ka raamatut "Kahe tulega rahvas," mis räägib eestlastest, nende tähtsusest ja "Kalevipojast." Vanas Testamendis on näiteks ära toodud lõik, mis räägib pikakasvulisest ja siledanahalisest rahvast, kes on sõjakas ja võimas valitseja. Kusagil. Aga kas te ka teate, kes on Euroopa pikim rahvas?
Eestlased muidugi... (ENE nr. 2)


Lisaks põnevat geenide kohta, ei tasu tõena võtta aga huvitav ikkagi:
http://www.epl.ee/?artikkel=226707

  • Atlandi Impeerium hõlmas enamuse Euroopast ning praegune Eesti oli tema (meie mõistes) Ida provintsi osa. Siin elasid inimesed kes suhtlesid oma vahel proto-euroopa keeles mis sarnaned kõige enam sumeri ja etruski keelega. Umbes "kaua aega " tagasi tekkis konflikt Atlantidel Mu piirkonna elanikega - praegune India Hiina.
  • Konfliktis kasutati tektoonilist relva mis lõi segamini Maa koore liikumise ning tekitas "lainetuse" efekti ning selle tagajärjel liikusid maakoore osad "natuke" ringi ning toimusid erinevate piirkondade tõusud ja langused. Selle kohta võib aegaajalt lugeda teaduslikest ajakirjadest kuidas mõnedes kohtades olevad kivimid ei vasta sellele ajastule kus nad peaksid vastavalt oma sügavusele olema. Lisaks on veel "sellised pärlisd" nagu sulatatud kivimitest kindlused Euroopa mitmes kohas. Samuti "häirib tõsiseid" tedlasi Hanckoki poolt leitud vee alused linnad nii Jaapani kui ka India rannikuvees. Probleemiks on seal see, et geoloogilsed uuringud annavad linnade vajumiseks erineavd ajad kui samas on linnadel liiga palju ühiseid jooni.
  • Mis puutuvad siia Eestlased ? Asi nimelt selles, et mitme uurija arvates (muideks kes POLE eestlased) nagu näiteks Michael Tsarioni arvates jäi praeguse Balti mere piirkond suhteliselt muutumatuks ning siia saabusid / saadeti ellujäänute rühmad "varju" ning midagi hoidma või valvama - meenutagem Merivälja objekti.
  • Kuna legendide "millestki olulisest" (kuidas seal muinasjutus oligi - sellest käsikivist mis muudkui jahvatas) kaugel põhjas tõi meieni mitmedki "ordud" siis kaotasime ajajooksul teadmise mis ja kus - aga otsing käib siiani. Näiteks sellised gurud nagu Rice, Blavatskya ja veel mõned on maininud oma teostes Eestit kui kohta kus peaks midagi olema mis maailmale oluline ning suunab mingil hetkel maailma arengut - mammona sõbralikele isikutele valmistan püettumuse - jutus on alati sees, et muutus on hingeline ja mõistuse osas ning EI sisalda kulda ega karda.
Tacitus "Germania" kus on kirjas Aestiide kohta(inglise keeles):
http://www.unrv.com/tacitus/tacitusgermania.php


  • Koola poolsaarel ning Soomes eksisteerinud nn. "Põhjatsivilisatsiooni" uurimist alustas akadeemik Aleksandr Bartchenko eelmise sajandi kahekümnendatel (oleme selle härra tegevust veidi siin foorumis ka uurinud). Nii tema kui tema hilisemad õpilased avastasid-leidsid Lapimaalt paljutki huvitavat...Valitsev võim pidas saadud informatsiooni aga nii tähtsaks, et enamus ekspeditsioonimaterjalidest on siiani salastatud...
  • Bartchenko uurimuste põhjal kulges tsivilisatsiooni tee järgmiselt: Hüperborea (Koola tsivilisatsioon- "Lapu Targad") - Sküüdid - Sumer - Egiptus...
  • Et sküüdid olid nn. "transportiv vahelüli" iidse algtsivilisatsiooni teadmiste üleandmisel sumeritele on kinnitanud viimase paarikümne aasta jooksul nii vene tasandikult kui Rumeeniast sküütide matustest leitud hilisemas sumeri kiilkirjas tahvlileiud...

Huvitavav on ka ühe Bartchenko õpilase (Fumarov) teooria, et aastal 1200 ristisõdijatega Liivimaale jõudnud Albert von Buxhoeveden saadeti siia paavst Innocentius III kui ka Saksa kuninga Philipp otsesel toetusel ja ülesandel. Ja ülesandeks oli see millega tegelesid sama-aegselt Templirüütlid Jeruusalemmas ehk leida üles saladuslik teadmiste, rikkuse ja piiramatu võimu allikas "seadustelaegas"...
Templirüütlite toel anti avansina Albertile ka Saksa-Rooma riigivürsti tiitel.
Vana pärimuste kohaselt oli algne seadustelaegas eksisteerinud just Hyperboreas.
Soome hõimud kutsusid seda Sampoks. Siit rändasid erinevad "replicad" aegade jooksul edasi...sküütidele, edasi sumeritele, egiptlastele, semiitidele...
Sellest jääaja-eelsest Koola poolsaare vaimsest tsivilisatsioonist, soomest leitud nn "Ilmarise koopast" jm. on erinevaid teooriaid püstitatud "Bock-sagas"...Keda huvitab see uurib.

  • Viited ja tekstid, mis ma lugenud olen ja julgen natukene ja häbelikult omi järeldusi teha:
1) http://www.luup.ee/media5/art93.html
Siit sain nagu tõuke seda asja edasi uurida.

2)AD 98
Rooma ajaloolane Publius Cornelius Tacitus mainis oma teoses Germania; Läänemere kagurannikul germaanlastest ida pool ;aestii; hõime (aestiorum gentes). Sõna jäi tähistama üht läänemeresoome rahvast, keda tuntakse eestlastena. Ilusat nime on pakutud ka teistele, ennekõike baltlastest naabritele ; preislastele, leedulastele ja lätlastele (latgalid, seelid, semgalid), kuid mida muuta ei saa, on nimi ise ja tõsiasi, et selle kõla eestlastele külge kleepus. Germania; veergudel järgnevad ;aestidele; ;fennid;, mis tõendab, et järgitud on tõepärast teekonda Põhjamere ja Läänemere rannikul. Kes iganes tahtis Läänemerele tiiru peale teha, pidi kohtuma nii preislaste, eestlaste kui soomlastega. Tacitus ise kohale ei sõitnud, vaid noppis andmeid kirjatükkidest, küsitledes ka sõdalasi ja kaupmehi, kes olid põhjapoolseid maid oma silmaga näinud. Kindlasti oli suur panus Pythease teosel ;Maailmamerest;, vähemalt nende vahendusel, kes loetu edasi olid pärandanud. Pole võimatu, et euroopalikud ;Estonians; ja ;Finns; ulatuvadki Kristuse-eelsesse aega, sest Pythease pärandist on välja loetud, et Maailmamerel seilates oli ta väisanud ka üht lahesoppi, mida hiljem Läänemereks hakati kutsuma. Tacitusel astuvad ;aestid; ette alles eelviimases peatükis, tähelepanu keskmes on germaanide sugu. Oma kujuteldaval rännakul piki Läänemere randa kirdesse suundudes oli aga roomlane sattunud päris tundmatusse paika ning ;aeste; jäi iseloomustama vaid tõdemus, et välimuselt, keelelt ja kommetelt sarnanesid nad pigem sveebide (rootslased) kui germaanidega. Varasematest teaduritest võis Soome lahele sõita ning sealt uudissõnu hankida ainult Pytheas, sest ka kõige hilisem Tacituse-eelne allikas ; Plinius Vanem ; oli külastanud küll Germaniat, kuid mitte idapoolseid alasid.
http://www.portoftallinn.com/?k=1&sc=149&up=147


  • Tulles teema juurde tagasi kaldun ma arvama, et aestide seostamine eestimaalastega on rahvusromantiline jäänuk 19. saj. rahvusliku ärkamise ajast. Siis püüti leida kõikvõimalikke seoseid suurkultuuride ja eestlaste vahel.
  • Kui mu mälu mind ei peta siis Hr Peterson lausa kirjutas teose, kus ta võrdles ja samastas Antiik-Kreeka ja Muistse-Eestiala jumalusi.
Vot siis, selliseid mõtteavaldusi leidsin.
Mis on tõene ja mis mitte, see jääb lugejate otsustada.

Aga tore on see, et iga väide, nii tõene kui vale paneb meid edasi otsima.
Ja siis selgub, mida suudame tõena võtta, mida mitte.

Oluline on hoopiski huvituda oma juurtest, esivanematest ja Tõelisest Ajaloost.
Tänapäeval huvitab eestlasi pigem see, mis toimub kusagil kaugel, kellegi teisega...
(budism, hinduism, moslemid, juudid(mina ise kaasa arvatud)jne.)
Meil tuleks aga enda esivanemad tolmust puhtaks rapsida ja nende austamist rohkem praktiseerida. Sellega loome endale parema tuleviku ja avame Armastuse maagia võimalikkuse.

Midagi on juba muutunud, selle tõenduseks on kasvõi möödunud muinsuskaitsekuu ja hiiemägede puhastamine, taasrajamine. Samuti meie esivanemate maagia ja pühamärkide taasausse tõstmine rahvariide mustreid populariseerides ja sellega Emade väge taaselustades.

Oleme ju hoitud ja kaitstud just tänu nendele tikanditele ja koekirjadele, mis esiemad kindaisse kudusid ja särkidesse tikkisid.

Mul on kapp täis kauneid hiina ja india (mustlaste) rahvariidemustreid, olen neid alati auga kandnud, kuna see on kellegi suur töö ja armastus.
Kuid kodus, enda ümber ja keskel on alati väga oluline minu enda Emade savitöö, kudumid ja heegeldused, Isade puunikerdused ja metallimaagia.


Omaküpsetatud leiva sisse löödud ruunikiri hakkab tõeliselt elama alles siis kui murran seda esivanemate kombel ja määrin võid vanaisa tahutud väitsaga.

Püüan edaspidi enam aega leida just nendele teemadele.
see siin oli pisike sissejuhatus. Ja teadusliku lähenemisega tuleb alles algust teha...

kolmapäev, 20. mai 2009

Natuke taaskasutust...

Viimasel ajal on ökoeluviis väga populaarne.
Seega tasuks palju asju taaskasutada, et vähem raisata nii raha, loodust kui ka ruumi träni pärast.
Vana träni uues kuues on väga atraktiivne ja omapärane...

Mulle meeldib üks "kodukauniks" leht, kus vahetevahel ringi kolan, niisama ja ideede pärast.
Toon mõned ilusad ideed, mis sealt leitud:

esmaspäev, 4. mai 2009

ENNEMINEVIK

KUSKOHAST OLEME TULNUD, KELLEST PÄRIT?

Oleme tulnud Emajõe juurest, pärit maarahva juurest. Ent räägitakse, et oleme veel vanemad, pärit veel kaugemalt, tulime kõiksusest ja ilmusime ilmaruumi, kus on Linnutee, Linnuteelt ilmusime maailma.

Kui vaadata põhjast lõunasse, rullusime maailmas vööna laiali Jäämere ja lõunamaa rohulagendike vahele ning esimese vägeva vaia lõime Uurali mäele; maarahvas on Põhjala asukas.

Need meie hulgast, kes asusid vaia juurest teele lõuna suunas, kohtasid aarialasi, kelle nimest tuli meie keelde sõna ori ja kes hiljem läksid ära Indiasse; ja kindlasti rännati ka itta, isegi türgi ja hiina hõimude taha, veel praegu elab Jaapanis ainu rahvas, ainsamad, kaugel eemal kõigist kaimudest. Aga nende retkede jäljed on ajapikku varisenud tolmuks, rahvadki varisenud.

Kui vaadata idast läände, algas maarahva kollane vöö Uurali mäejalalt, kulges mööda Põhjalat üle Emajõe ja läbi Valdai metsade ning küündis otsaga Läänemereni, kus tuli vastu suur vesi.

Need meie hulgast, kes rändasid mäe poolt lääne mere poole, Euroopa poolsaare põhjaservale, olid kaleva rahvas, kalevägilased, hiljem hüütud eestlasteks, kellest see lugu. Läänemere äärde jõuti viis tuhat aastat tagasi, see oli kaugeim paik, kuhu tõttas maarahvas, kirves käes.

SIIT TULENEB: Maarahvas lähtus Uuralist ja asustas Põhjala.

Üks igavesti vahva lugemine, loe siit edasi:

Mait Raun (rmt: Sada sõna)



Ainud

Ainud nimetavad end tegelikeks ehk tõelisteks inimesteks. Ainusid võib seega võrrelda nii eestlaste ja lätlaste kui ka paljude teiste vanade rahvastega, kes ütlevad enda kohta vastavalt kas ‘maarahvas’, ‘maa inimesed’ või lihtsalt ‘inimesed’.
Ainud jõudsid Jaapani saartele 12 000 aastat tagasi, seega ligikaudu samal ajal kui inkade esivanemad Andidesse ja tulevased aistid taganeva jää järel tulles meie maile. Aistideks ehk aestideks kutsuti kirde pool Visla jõge asuvaid rahvaid, tõenäoliselt leedulaste-lätlaste ja võimalik, et ka eestlaste esivanemaid.


Laps imeb karu jõuga. Loode-Kanada.

Ainud on üks ürgsemaid ja saladuslikumaid rahvaid maa peal. Keegi ei tea, kes nad on ja kust pärit. Neid on peetud isegi neandertaallaste järeltulijaiks. Ainumosiri (Ainude maa, s.o Inimeste maa) hõlmas omal ajal lisaks Jaapanile ka Sahhalini, Kuriilid ja Kamtšatka. Egiptimaagi öeldi ajaloo koidikul olevat lihtsalt Inimeste maa ning inimene tähendas algselt egiptlast. Eskimod kutsuvad ennast tänase päevani inimesteks ja nimetavad Gröönimaad Inimeste maaks.
Ainu ja karu usuti pärinevat ühest esiisast. Karu kasvatati kodus rituaalsetel eesmärkidel. Kui karupoeg oli väike, imetas teda ainu naine. Et naine imetand karu poegasi, räägivad meiegi pärimused. Seega uskumus, et karu on inimese poolvend, põhineb reaalsel alusel – inimlaps ja karu on ühe põlve pääl istunud ja ühte rinda imenud.
Virust pärit maailmarändur Krusenstern külastas aastal 1805 esimese Vene ümberilmareisi juhina Sahhalini rannikut. Ainude heasüdamlikkus (mis väljendunud nii näojoontes kui ka kõnes ja käitumises), külalislahkus ning väärikas tagasihoidlikkus, sh ükskõiksus kingituste suhtes, jättis parunihärrale nii sügava mulje, et ta pidas ainusid parimaks kõigist rahvastest, kellega tal kunagi tulnud kokku puutuda.
Ainu keelel (= inimeste keelel, vrd maarahvas ja maakeel) puuduvat sugulus ühegi teise keelega. Eestlase kõrva jaoks tuleks see siiski tuttav ja kodune ette. Ainu keelt iseloomustab meloodilisus, s.o vokaalide küllus nagu eesti keeltki. Ainu ei haugu ega susista rääkides. Ainu ütleb: hing läks raskeks – selle asemel, et öelda ma vihastusin (vrd ajas hinge täis, hing sai täis.). Ainu kotan tähendab kodu alatest kodumajast ja -külast kuni kodumaani välja; kotan võib koosneda ka ühest majast, vrd eesti kotun, kotahn ‘kodus’.
Kogu loodus oli ainude jaoks jumal. Vajaduseta ei võetud ühtki elavat puud maha, kividelgi usuti eluvaim sees olevat. Ainu pärib nime surnud inimeselt nagu meilgi kombeks. Ainu neiu võis teatud puhkudel valida ise endale mehe, selles abiellumistavas leiame üks-ühest vastavust eesti omaaegse tupelekutsumiskombega. Abielu-eelne vaba käitumine asendus ainudel abielu-aegse truudusega nagu siinmailgi.

refereeritud Kultuur ja Elu netiväljaandest