Üürike ja ometi ilmatu pikk...
Saabunud on vihmasagarad ja kõdulehelõhnased iilid.
Kurbkaunite lahkumislaulude saatel lendavad parvedes linnud, parematele jahimaadele.
Kuid meie jääme, tarkust taga nõudma...
Seenemetsa, pähkleid ja marju noppima... Vitamiinide lohutustes...
Õunalõhnane agul, kollased lehel langemas ja viimased lihvimistööd vanade majade fassaadidel.
Kojamehed ja kojanaised hommikuti tänavaid kraamimas ja esimesed suitsunired hõljumas korstendest.
Surmaeelne ilu, see kaunis ja siiras ponnistus.
Veel viimased kuud, enne kui loodus unne vajub.
On tibude lugemise aeg...
Viljakoristusaeg...
Uute plaanide alguse aeg...
Nii kaunis on sügis.
Nii meeletult hea ja kõik mu meeled on valla.
Maitsen, hingan, puudutan, kuulatan, piilun ja adun... igavikku...
