Tervisi Teispoolsusest.

Aega on voolanud Elumerre...
Ja Jõgi on viinud pisaraid ja Rõõme...
Tundub vahel kui oleksin taas Alguses...

Nii ju ongi - iga Lõpp on Uue Algus...
Ja mina pendeldan selle kõige vahel...

Taevas teab...
Ja Tunnistab...

Täna on Ta Pilves.
Vist Laiskusest tüdinud.
Ootab, et Virguksin...

Kuid... Nagu langevad lehed,
nii langeb ka Virgus...
Ja vajub unehärma...
Kevadeni...

Vaid Kuu vaatab ja vangutab oma ümarat Pale.
Selline sa siis oledki - inimene...
Mis inimene... Naine...
Silmad vidukil, mustendamas...
Põsed pumatist paistes...

Ootamas täiskuud...
Et uluda, koertega koos.
Koerakoonlane... Libarebane...
Oodates sobivat Hetke...
Nautimas novembrikuu hämarust...

Ja nii ongi Hea...
Tänan Sind, Taevas!
Ja Sind, emake Kuu!
Ja teid, vennad Rebased!

Saladuse algus...

Saladus algas peale jaani...

Nüüdseks on pisut juba lugu edasi arenenud...

Kuid tegemist siiski saladusega, avalikuks osutub see peale uste avamist:)

   

enne

pärast

enne

pärast

Ka pärast on saanud oma järje... 

Kuid see taas tulevikus:))))

ηλεκτρινε...Merevaik - See oli mu nimi...

Võtsin Vikipeediast välja info merevaigu kohta.
Merevaik on tavaliselt meekollane, oranž, kollakasvalge, kollakaspunane, harva sinine, ROHEKAS või must. Enamasti on ta läbipaistev või läbikumav. (minu käevõrud olid rohelised. Iseloomulik on elektriseerumine näiteks villase riidega hõõrumisel. Merevaik on andnud nime elektronile ja elektrile.
Kasutus: Inimesed tundsid merevaiku juba paleoliitikumis. Teda kasutati ehtekivina ja isegi rahana. Merevaik oli väga hinnatud VANA-KREEKAS. Talle omistati raviomadusi ja kasutati lõhnasegude koostisosana, sest põletamisel eraldab merevaik meeldivat lõhna.

Lisaks veel:
Juba Hippocrates, meditsiini isa, kirjutas merevaigu kasutamise meditsiinilistest võimalustest ja meetoditest. Tänapäeval teame, et oma olemuselt antiseptilise merevaigu helmed koguvad endasse elektrostaatilist laengut. Merevaigu oksüdeeritud pind sisaldab enim bio-stimulaatorit sutsiniidhapet. Lenduval sutsiniidhappel on positiivne stimuleeriv mõju kõigile organitele: närvisüsteemile, südame ning neerude (see ingel tõreles minuga, et ma ei joo piisavalt vett, et hoidku ma oma neerusid. neerudes on hirmud ja need tuleb võita) tööle ja uuendusprotsessidele.
Varaseim merevaigu kohta käiv ülestähendus pärineb aastast 883 eKr, mis avastati Egiptuses graveerituna kivisse: "Ashur-Nasir-Apal, Assüüria valitseja, saatis oma inimesi merevaigu maale, kus meri uhub merevaiku kaldale nagu vaske …"
    Merevaiguga kauplemine algas Baltimaades uuel kiviajastul. Merevaik levis Balti idaosast ja Leedust Ida- ja Kesk-Euroopasse ning sealt edasi Egiptusesse. Merevaigu helmeid leiti Tet'i püramiidist vaarao nahkrihmalt (3400-2400 eKr). Saksa arheoloog Heinrich Schliemann leidis väljakaevamistel Troojas aastatel 1871-1890 teiste asjade seas ka merevaigu helmeid. Teadlased tegid kindlaks, et see merevaik on sinna toodud Balti rannikult 3000 aasta eest. Arheoloog leidis Balti merevaiku ka Kreeta saarelt, kui ta avastas umbes 1600-800 eKr ehitatud Mitseeni kuplikujulised kalmud.
    I-III sajandini kaubeldi merevaiguga intensiivselt Rooma Impeeriumis ja selle kolooniates. Merevaik oli kõrgelt hinnatud kreeklaste ja roomlaste seas, kes nimetasid merevaiku "kullaks põhjast". III-sajandi lõpuks kujunesid välja mööda Dneprit ja Dnestrit idasse suunduvad kaubitsemisrajad. Ühendused loodi ka Slaavi asundustega ja Rooma kolooniatega Musta mere rannikul ja hiljem ka Bütsantsi Impeeriumiga ning Araabia maadega.

 Kuigi seda ei ole avalikult arutatud, uuritakse mitmeid merevaigu efekte inimorganismile. Praegu, mil eetilised tõekspidamised on nõrgenenud, muutuvad inimesed järjest agressiivsemaks, ebasiiramaks ja egoistlikumaks. Tihti soovitakse avalikult teistele halba õnne, ja selle tulemusena tunneb tundlikum inimene seesmist rahulolematust ilma, et ta mõistaks, et see on põhjustatud nähtamatust vaenulikust keskkonnast. Üks kõige kindlamaid vahendeid kaitseks sellise vaenulikkuse eest ongi just pidev kokkupuude merevaiguga. Merevaik kaitseb negatiivse mõju eest, seetõttu on hea kanda ihu vastas riiete all merevaigust amuletti või kaelakeed.

Puhkuse puhagud ja puhkenud puudused...

Palavikuline pühapäeva eelne päevakene...
Palun vaikust!
Palun...
Pliis...

Puhkus...lilled,linnud,liblikad...

Viimasel ajal on mõttetöös näha väsimuse märke.
Aga käed elavad oma elu. Ja mõtteist ei hooli...

Kui aju puhkab, siis sünnib looming- selline, mis praktilist kasu ei too, kuid hingele on kosutuseks.
Suvi on täies õitemeres ja see, mis on olnud talvel vaos, pulbitseb sõrmedest ja südamest ilmavalguse kätte.

Ehk on sellelgi oma praktiline pool- kasvõi nii palju, et sügiseks vaimujõudu koguda...
Ja Jumalatele pidavat ilu olema suurimaks rõõmuks. Eks püüan siis seekord niipidi Armastust külvata.

suur lilleaed...

Sai pisut näputööd tehtud... ridiküle
Ja siis spontaanselt ära kingitud:)...mõned

esmaspäev, 8.juuni, 2009

Jõudsin omadega minevikku.
Ja pean paluma sama palvet, sest müra minus on nii tugev, et ei jõua uueni.

Kuid Sa kuuled mind nagunii.
Sest oled mu kõrval, eile, täna homme ja igavesti.
Ja selle eest tänan ma Sind!
Ja kõige muu eest tänan Sind samuti!

Ja palun, ole jätkuvalt mu juures, eile , täna, homme ja igavesti.
Ja hoia, palun, mu käest, kui libastun.
Ja toeta, palun, kui tuigun.
Ja lohuta, palun, kui olen lohutamatu oma pimeduses.
Ja ilmuta, palun, kui olen lootusetu oma pimeduses.

Jaga , palun oma Valgust, hommikul, päeval, õhtul ja ööselgi.
Ja paita mind, palun, kui tunnen end üksi.
Ja emba mind , palun, kui tunnen end hüljatult.
Ja õpeta, palun mind kui olen upsakas.
Ja peata mind, palun, kui olen uljas.

Palun, hoia tulekest, et näeksin Teed.
Eriti siis, kui kõrvalteed tunduvad kirkamad.
Palun, ole mu kõrval.
Ja andesta, palun kui olen Sind unustanud.
Palun, meenuta.

Minu Valgus, Minu Sõber, Minu Südame Valvaja.
Aamen.

Kevadine ingel

Tulin töölt ja avastasin, 
et keegi 
jälgib mu koduteed.

Pilvedes hõljus 
kevadine ingel.

Ja andis mulle loa 
jäädvustada see hetk.

Lisaks leidsin just eile 

vahva lehe inglifotode kollektsiooniga.

Sellele saab pilku heita siit. 

Internet on täis 

kauneid inglifotosid, 

vaid liugle laintel ja leia. 

Ärkamiseks ja vaatamiseks...

Ilus raamat on ilmunud.

Kaks Ilusat Hinge on koos loonud Hea Teose.

Ja sündinud on Raamat, väike, kuid asjalik.

Iga mõte on kui meditatsioon, mantra.

Soovitan lugeda! Ja süveneda ja vaadata... pilte ja iseennast.

Siinkohal killuke raamatust:

Kas armastad iseennast? Kuidas seda teha? Oled Sa sellele mõelnud, mis armastus üldse on? Kas arvad, et kui keegi kallistab ja ütleb, et armastan sind, siis ongi see armastus?

Sinu armastus on Sinu sees - see on Sinu suurim varandus. Seda saad teistele kiirata sõnadeta. teised saavad siis Sinu ümber naeratada ja öelda häid sõnu. Nad soovivad, et oleksid alati nende keskel nagu Päike, kes neile soojust annab. See armastus on selline, mis neid toidab ja nad tunnetavad, et ilma selleta elada ei saa.

See armastus on meis olemas. Pane käis südamele ja tunneta, et sa kiirgad teda kõikjale universumisse. Selle helin on teiste jaoks paitav ja hea soojus, mis avab ka teiste südamed.

Ära küsi teiste käest armastust. Sinus on palju armastust, seda jätkub kõigile ja kõikjale.

Uue aasta ootuses, austuses olnule...

Jõudsin siis oma jõulukaardikestega Maakodu ajakirja:)))))
Veebruari numbris on paar tükki imetlemiseks välja pandud. kahjuks olid minu arvates ilusamad kaardid selleks ajaks juba lendama läinud.

Millega siis vahepeal olen hakkama saanud?
Teinud hoolega tööd, päästnud maailma ja turgutanud ökoloogilist mõtlemisviisi.
Taaskasutanud vanu pabereid ja kempsupaberirulle, viltinud traadi ümber ja niisama.
Kinkinud ja annetanud, leidnud ja lähetanud...

Vasinud, kuid õnnelik.
Ja uus aasta on juba käega katsuda. Hüvasti Pühvel, tere tulemast tiigrikutsu!