Aga käed elavad oma elu. Ja mõtteist ei hooli...
Kui aju puhkab, siis sünnib looming- selline, mis praktilist kasu ei too, kuid hingele on kosutuseks.
Suvi on täies õitemeres ja see, mis on olnud talvel vaos, pulbitseb sõrmedest ja südamest ilmavalguse kätte.
Ehk on sellelgi oma praktiline pool- kasvõi nii palju, et sügiseks vaimujõudu koguda...
Ja Jumalatele pidavat ilu olema suurimaks rõõmuks. Eks püüan siis seekord niipidi Armastust külvata.
