Follow

esmaspäev, 25. juuni 2012

Argipäeva harjutus tulevik-olevik-olev-loov loomiseks

Meditatsioon leitud sellelt oluliselt leheküljelt.


Kut Humi

Meditatsioon
Kõiksus su peopesadel

Tere, armsad Inglid! Olen Õpetaja Kut Humi.
Kas mäletate seda, et teil on Sisemine Laps?


See on teie Mina osa, kes rõõmustab elu üle, tervitab muutusi ja ei lakka imestamast imede üle – uskudes neisse, tunnistades neid absoluutselt reaalseks... Aga veel armastab väga teie Sisemine Laps mängida, andes ruumi fantaasiale ja piiritule loomisele. Kas mitte nii ei mängi Kõiksuse Looja tema ääretutel avarustel ja loo uusi ilmasid?
Hakkame meiegi mängima mängu... Aga samas loome midagi ebatavalist ja erakordselt tähtsat! Oo, mu armsamad! Ärge arvake, et veedame aega lihtsas lõbutsemises. Meil seisab ees tähtis vaimne töö. On selline väljendus: „ mis on all, see on ka ülal“. Aga teie mõtted, teie taotlused, isegi TEIE MÄNGULINE LOOMING on osa Galaktilise Valguse Pere ühistööst.
Täna, siin ja praegu, asume ebatavalisele reisile. Läheme teed mööda, mida inimesed nimetavad Möbiuse lindiks. See on tee läbi mõõtmete portaali. See on üleminek 12-nst 13-neni. Ja see on – teie tulevane tee neljandast viiendasse mõõtmesse.


Paljud lapsed väga armastavad mängida, lõigates kääridega paberist välja figuure. Võtame meiegi paberilehe, käärid ja liimi. Lõikame kitsama riba kogu lehe pikkuses. Paneme ta selliselt kokku, et tast saaks rõngas, ühe riba ääre võib panna teisele. Nüüd kujutlege, et välimise ringi ribal olete teie, Kehastunud Inglid, aga sisemisel – Vaimne ilm – need, kes on Eesriide taga. Hakake liikuma välimisel ringi poolel! Ükskõik kummale poole te ka ei liiguks – te ei saa lahkuda oma maailmast ja sattuda Siseilma... Nimelt sellisesse seisu jääb veel teie mõõde. Aga Valguse Töötegijad unistavad üleminekust viiendasse mõõtmesse. See on nii! Hakake siis tegutsema! Võtame lindi otsa, pöörame ta 180 kraadi ja ühendame uuesti lindi ääred. Kusjuures – tähelepanu! – on vaja pöörata lindi äärt, liikudes ringil vastu kellaosuti suunda.

 

 
Te naeratate, mu Päikselised! Paljudele meenus, kuidas te lapsepõlves mängisite seda mängu. Aga,
muidugi, mängisite! Ja uskuge, et see polnud juhus... Alustage uuesti lindil oma teekonda ja... jõudke tema teisele poolele! Ja-ja-ja! Paistab, te mõõtmed said oma ühise üleminekuliini! Ja nüüd te saate jõuda Siseilma... Kuidas siis – aeg asuda teele läbi mõõtmetevahelise portaali? Esialgu veel mitte, mu kallid! Teeme vaimset tööd – ühe väiksema mõtteharjutuse...
 Kas olete valmis? Alustame...
1. Kutsuge Valguse Pere, kes on alati Teiega, koostööle... Tundke Armastuse energiat, mis tuleb Suurelt Keskselt Päikeselt... Ärge kiirustage... Hingake aeglaselt... Sulgege silmad... Vaikus... Absoluutne rahu...

2. Kujutlege planeet Maad nagu imelist sinist Pärli. O! Sinine pärl on väga haruldane! Võimalik, ka teie planeet – on haruldane Pärl kosmose avarustes? Kas on see nii, mu Päikselised? Kas arvate, et te planeet on haruldane ja sellist pole kuskil mujal – ka mitte Kalaktikas. Ja sellest väljaspool?.. Võtke mõttes Sinine Pärl oma kätte ja pange ta Möbiuse Lindi päris äärele. Nüüd alles kujutlege, et teil pole käes paberilint, aga lahtirullunud Galaktiline Lint miljardite tähtede ja ilmadega. Ja te – mitte enam kehastunud inimene, aga võimas Looja... Valguse Kaastöötaja, peata hetk! Laienda teda igaviku avarusteni. Mida sa tunned, kui kui hoiad käes miljardeid tähti ja planeete? On sul erutust, hirmu?... Ei! On sul kindlusetusetunnet?.. Ei! On sul teadmine, et kõik need tähed ja planeedid oled sina, aga sina – nemad!.. JAH! Mis teid ühendab? Kindlasti – Armastus...

Mu Kallis, see on nii lihtne... tunda oma MINA LOOJANA... Lihtsalt hoia kõik need tähed, planeedid, kõik need ilmad oma käes ja ava neile vastu oma Süda... Üheski neist ilmadest pole MIDAGI VÕÕRAST! Pole ainsamatki planeeti, ainsamatki mõõdet, ainsamatki ilma, mida pole SINA loonud. SEE KÕIK ON – SINU LOODUD. KÕIK SEE – KÕIKSUSE ÜHTNE SUGU. KÕIK NEED – ON SINU OSAD... SINU ARMASTUS... SINU PIIRITU KÕIKSUSLIK ARMASTUS KAASLÕI SELLE KÕIKSUSE... JA PRAEGU SA LIHTSALT OTSUSTASID MÄNGIDA, MUUTUSID ESMALT VÄIKESEKS INIMESEKS, SIIS AGA ÄKKI MUUTUSID SUUREKS JA VÕTSID KOGU KÕIKSUSE OMA ARMASTAVATESSE KÄTESSE. HOIA TEDA OMA KÄTES, LOOJA. HOIA, KUIDAS SUUDAD... SIIN JA PRAEGU SAADA OMA ARMASTUS KÕIKIDELE ILMADELE, KÕIGILE NEIS ELAVATELE. KÕIKIDELE MÕISTUSLIKELE OLENDITELE, KÕIKIDELE ELAVATELE, KÕIKIDELE TAIMEDELE. KÕIKIDELE OLEMISE VIISIDELE. KÕIKIDELE ILMUTATUTELE JA MITTEILMUTATUTELE. MÕISTA, SA VÕID SAADA SUUREKS JA VÄIKESEKS. PLANEEDIKS VÕI ROHULIBLEKS. MIS ON SEAL VAHET? SEE KÕIK OLED SINA... AGA TEA, KUI NEED ILMAD KUTSUVAD SINU MINA, SA VÕTAD VAJALIKUL MOMENDIL NAD OMA PEODESSE JA SOOJENDAD ARMASTUSEGA... ARMASTUSEGA, MIS MUUTUB JÄRJEST TUGEVAMAKS... SEST IGA ILMAGA, MIS SA LOOD, SAAB KÕIKSUSES OLEMA ROHKEM ARMASTUST... AGA SEAL, KUS SA LIIKUSID KANNATUSTE RAJAL, ARMASTUST SAAB PALJU KORDI ROHKEM..

LOOJA, KAS SULLE MEENUS OMA MINA? HAKKA LOOMA! KÕIKSUSLIKUD ILMAD ON JUBA SAATNUD KAUAOODATUD VAIMSE KUTSE! TÄHED HELISEVAD OMA TEEMANTKIIRTEGA, TEATADES SUUREJOONELISEST TAGASITULEKUST. ROHULIBLED SOSISTAVAD SAKRAALSEID SÕNU JA OMA ÕRNADE KEHADEGA KEERDUVAD VALGUSE SPIRAALIDESSE... IIDSED MÄED PLANEETIDEL AJASID SIRGU OMA HÕÕRDUNUD SELJAD, ET SAADA PÜRAMIIDIDEKS, MUUTUDES VÕLUVATEKS VAIMSETEKS FIGUURIDEKS...

JA SIIN ON ME GALAKTIKA – „LINNUTEE“... KUJUTLEME TEDA MÖBIUSE LINDINA...

Seal, Galaktilise Lindi äärel, elustuvad hiljuti Sinu poolt loodud ilmad, oo Looja! Noortähed kõrvetavad su sõrmi, tunned veel Loomise Tuld... Aga teisel äärel – kõigest üks Sinine Pärl... Planeet Maa... Tema üksi... Aga ta on väärt määratut hulka ilmasid.
Sina, Looja, kasvatasid teda erilise hoolega, hoidsid eriliselt tähtsa hetke jaoks... Ja see hetk saabub. Sa viid Galaktika mõlemad ääred kokku, ühendad kaks linti. Pärast pöörad Sinise Pärliga lindi ümber... Ja-ja, sa tead, mis hakkab juhtuma edasi! Kunagi, ühes teises Kõiksuses, Sinu EMA-ISA-LOOJA ÕPETASID seda, andes teadmisi ja oskusi... Meenuta! Ruumiline Kaheksa – Möbiuse Lint – hakkab kokkutõmbuma. Ja üks Galaktika äär puutub kokku teisega. Ei, mitte üks tasand kasva kokku teisega. SIIN KASVAB ÜKS MÕÕDE KOKKU TEISTE MÕÕTMETE KIHIGA. Äär Sinise Pärliga ja suur hulk uuesti loodud ilmasid KASVAVAD TEISE MÕÕTMESSE. Pärl viib endaga kaasa sadu, tuhandeid teisi tähti ja planeete!!!

Tasa... Praegu toimub tuleviku sünnisaladus... Te mõistate: Pärl pole mitte lihtsalt ilu pärast... See on aare, mis võib avada tee paljude ilmade Siseilma. Nii ühendage nad praegu, mu armsamad! Need ilmad ja Kosmose Sinine Pärl – teie planeet. Seal, päris Möbiuse kaheksa-lindi südamekeskuses , hakkab toimuma KOSMILISE PEO TULEVÄRK. Vaadake... Vaadake sinna – otse keskele... Kas näete südant? See on Mõõtmete Portaali süda... Ta on sedavõrd hiiglaslik, et võib emmata kõiki ilmasid ja planeete. Jah, seal keskel on vaid üks väike punktike... Aga see täpike PÖÖRDUB uueks lõpmatuseks...

 

Valguse Kaastöötajad! Kas olete suutelised hoidma oma hoolitsevates, armastavates kätes miljoneid tähti ja ilmasid? Ma naeratan... Te tegitegi just seda... Ja jätkate seda. Saatke sinna, Portaalide keskusse, oma kõige Sügavam Armastus, milleks te suutelised olete...Ja veel las seitsmevärviline vikerkaar laskub ühe servaga teie südametesse, aga teisega – Mõõtmete Portaali südamesse... Nüüd teadke... Just nii luuakse tulevikku... Armastusega, kavatsuse puhtusega, Suure Loova Mänguga. Ja see on tõega nii.
3. Tänage Valguse Peret, Meister-Teejuhte, oma Toetusgruppi kaasloome eest... Tänage Suure Keskse Päikese kõikide Inglite KÕRGEMAT MINA... Ärge kiirustage avama silmi... Oodake veidi... Kuulake Valguse Pere vastust... TE KINDLASTI KUULETE SEDA...

Kut Humi – Armastusega Looja Südamest

11.09.11

                Meditatsiooni võttis vastu Sergei Kanaševski, Venemaa, Siberi föderaalringkond, Novokuznetsk 
                Illustratsioonid tegi Viktor Truhhin, Venemaa, Siberi föderaalringkond, Novokuznetsk

                Autoriõigused kaitstud. Teadaannet ja meditatsiooni võib vabalt levitada lühendamata ja muutmata kujul.
                Tõlkis Tõnu Aru

pühapäev, 24. juuni 2012

Jaaniööl

Tänasin päeva, soovisin talle head teed. Panin küünla põlema ja kaisutasin ööd... 
Une-Mati asemel tuli Jaan, küsis, kus on mu üheksa väelille tulevase kallima auks...
Vastasin, et olen juba hõivatud, õnnelikult seotud talvise pööripäeva külge... 
Ja nii ta läks, nördinuna oma teed. Võtsin kallima kaelast ja olin lihtsalt õnnelik. 
Ikkagi Jaaniöö... 


Tuli võbeles leegis, kirg ja kannatus üheskoos.
Keegi valutas südant, keegi väreles armuhoos.
Kollasinikat valgust heitis tuluke seinale,
oli suveöö kaunis ja läksin ehale-heinale...

neljapäev, 21. juuni 2012

Hing...see kaunis müstiline olevus...


Hingega on selline pentsik lugu, et me ei märka Teda kui ta on harmooniliselt omal kohal ja rahul kõige ümbritseva ja iseendaga. See on nagu liiges, lihas või midagi muud sarnast pisikest ja märkamatut, kuid ometi üliolulist.
Me märkame Teda vaid siis kui on toimunud suuremat sorti nihestus.
Juhul kui tegemist positiivse nihkega, siis ohkad hetkeks õnnest ja kõik vajub taas unustuse loori. Kui tegemist negatiivse nihkega,kus aset leidnud ka väiksemat või suuremat sorti rebestus...
Siis saabub aeg õnnelikuks taasleidmiseks ja ehk õpetab see meid sügavamalt oma hinge eest hoolt kandma, seda hoidma ja poputama... kuniks taas kõik omale kohale asetub...

........

Sõnadega on alati nii tore mängida... Kas pole mitte hing ja ingel (täiesti võõras sõna soome-ugri kultuuris tegelikult ju) kuidagi omavahel sarnased, just nende kõla, see vibratsioon...
Hing kui saadik jumalikust ollus-olematus-valgus-vaakum-vibratsiooni keskkonnast.
Sageli unustan ma selle jumaliku osa ja võtan hinge kui enesestmõistetavat. Ja tegelikult peaksin ehk igal päeval võõrustama ja hellitama teda kui saabunud Inglit, saadikut, külalist teispoolsusest, seda tõelist Ise osa Mina-Isest, kus Mina osa kätkeb endas Vaimu ja Ise osa hingekonksu, mis kinnitab Mina lõplikult mateeria-liha külge.
Milline kaunis ülesanne Hing-Inglile, hoida Maailmavaimu ja Keha ühes, et mõistaksime olla siin ja ka seal korraga. Et suudaksime meenutada ja samal ajal kohal olla.
Seda enam vajab ka Hing-Ingel õrnust, hellitust ja pühendunud sõprust. Sest vaid nii suudab Ta oma ülesannega toime tulla. Vaid nii jätkub tal jõudu maad ja ilma kokku põimida.
Ja kui mõelda, et see Vaim on osa kollektiivsest, siis olen mina, pisike ja pealt näha mõtetu molekul tegelikult saadik Jumalikust Plaanist, oluline olevus-olend-olemus siin ja praegu.
Kui sageli see kipub meelest maha voolama ja kui tore, kui taas meelele tagasi kallatakse.





...........