Follow

esmaspäev, 21. aprill 2014

Verbaalne kollaazh...

Tevasinine meri... kõhutäis kuumi kive... Lõke kahele... viigimarjad...
Lavendel, kannike,delfiinium...kullerkupp,roniroos,salvei täis õites...
Naeratus, päike, ema süli... Inglitiivad, lendav komeet, päikesetõus...

Vaikelu...Vaikus...Vaikne...Rahu...Rahulikkus...Rahunemine...
Sõbrad... Sõbralikkus...Sõprus...Iseendaga.
Taevas...Taevalikkus...Tänu...Tänulikkus...Tänu - Alati Täna.

Rohelised varjud, sammaldunud metsarada, haldjatants luuderohus...
Kandlehääl... kitarrihelid... sillerdav hääletu naer.
Peidetud aarded...Avalikustatud Annid... Kingitus...Kõrgemalt...Südamest.

Elu mõte...Mõttelend...Mõtlikkuses mõnulemine...Mõõdukus.
Elu mõte...


Kes otsib, see leiab...

Kui juba harjutama sai hakatud...

Vahel on mõttetustest rohkem abi kui tuhandest mõtteterast. 
Ehk viivad mõttetused nende mõteteni, mis koltunud kihtide alla mattunud.
Ja ootavad pääsemist... kevadesse. 
Värskusesse.

Olen kui varakevadine agulitänav.
Ruttajad jooksevad porisjalu, üle mu tolmuse keha.
Nad ei märka mahavisatud koni... 
ja kommipaberit...
ja esimesi kärbseid sellel.
Üks joobnu sülitab mu hingele.
Mitte pahapärast...
Lihtsalt harjumus.
Ja mina ootan vihma... tuult... ja prügiautot.
***



Et paberilt saaks ümber loetud.

Leidsin ühe kaustiku, 22.02.2012 kirja pandud, Valguse kaudu.
Ja leidsin piisa...sest Aeg on möödunud ja käes on Rutt.
Lugesin toona leitud lauseid ja kadestasin.
Nii väga tahaksin taas seda Aega...

Ja siis ütles Aeg...
Võta Aega, istu ja vaata enese sisse.
Kuula kuulamatut ja vaata vaatamatut...
Ja kõik tuleb taas, ülesse ülevalt...
Alla Sinu seest, sügavalt.

Ja ma istusin... ja kuulasin...
Kuid teises toas vaid tiksus seinakell.
Ja va vaatasin... ja vaatasin...
Kuid nägin vaid tuhmunud aknaid...

Ja ma ootasin... ja ootasin...
Vihm tantsis, kuid kuivalt...
Ja ma mässasin nii meeletult...
Kuid keegi ei näinud... mu sisse.
Ka ma ise.

Kes ma olin, tol korral?
Kes olen ma nüüd?
Kuhu olen end peitnud,
maailma ja enese eest?

Ja kui ma ei suudagi avada...avaneda...
Kes on see, kelle käes on võtmed?
Kes on suuteline mind lukust valla keerama?
Sest olen valmis, 
ka siis kui kõik sees keerab...
Kui sisikond karussellina tirelit teeb.

Ma olen tõesti valmis.
Valmis kui äsjasündinu...