Puhkuse puhagud ja puhkenud puudused...

Palavikuline pühapäeva eelne päevakene...
Palun vaikust!
Palun...
Pliis...

Puhkus...lilled,linnud,liblikad...

Viimasel ajal on mõttetöös näha väsimuse märke.
Aga käed elavad oma elu. Ja mõtteist ei hooli...

Kui aju puhkab, siis sünnib looming- selline, mis praktilist kasu ei too, kuid hingele on kosutuseks.
Suvi on täies õitemeres ja see, mis on olnud talvel vaos, pulbitseb sõrmedest ja südamest ilmavalguse kätte.

Ehk on sellelgi oma praktiline pool- kasvõi nii palju, et sügiseks vaimujõudu koguda...
Ja Jumalatele pidavat ilu olema suurimaks rõõmuks. Eks püüan siis seekord niipidi Armastust külvata.

suur lilleaed...

Sai pisut näputööd tehtud... ridiküle
Ja siis spontaanselt ära kingitud:)...mõned