...ärkasin kell 1.43 ja istusin aknal. Nii imekaunis.
Kaminas põles tuli, radikad huugasid kuumast, aknaklaasid palavikuliselt higised.
Loodus on ikka võimas küll.
Sa võid Ta vastu võidelda, Teda hävitada või karistada,
kuid Tema vastu ei saa.
Tuul keerutab lund ikka nii nagu ise tahab.
Lumi lendab ja uitleb nii nagu endale meeldib.
Inimesed on paanikas, linnukesed külmetavad, loomad näljased.
Lumehelbed aga muudkui tantsivad ja vallatlevad.
Mõtled, et talv on seljataga. Otsid välja oma kevadkäimad ja õhukese mantli.
Peidad lambanahkse kasuka kapinurka, lootuses, et seda sel kevadel enam vaja ei lähe...
ja siis Ta tuleb, tuleb ja uisutab su unistustest lihtsalt üle.
Ja ometi on nii kaunis...
Külm, nälg ja hukatus... Surmatants... Kohutavalt kaunis!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Tänan tagasiside eest!