Tänasin päeva, soovisin talle head teed. Panin küünla põlema ja kaisutasin ööd...
Une-Mati asemel tuli Jaan, küsis, kus on mu üheksa väelille tulevase kallima auks...
Vastasin, et olen juba hõivatud, õnnelikult seotud talvise pööripäeva külge...
Ja nii ta läks, nördinuna oma teed. Võtsin kallima kaelast ja olin lihtsalt õnnelik.
Ikkagi Jaaniöö...
Tuli võbeles leegis, kirg ja kannatus üheskoos.
Keegi valutas südant, keegi väreles armuhoos.
Kollasinikat valgust heitis tuluke seinale,
oli suveöö kaunis ja läksin ehale-heinale...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Tänan tagasiside eest!