Et paberilt saaks ümber loetud.

Leidsin ühe kaustiku, 22.02.2012 kirja pandud, Valguse kaudu.
Ja leidsin piisa...sest Aeg on möödunud ja käes on Rutt.
Lugesin toona leitud lauseid ja kadestasin.
Nii väga tahaksin taas seda Aega...

Ja siis ütles Aeg...
Võta Aega, istu ja vaata enese sisse.
Kuula kuulamatut ja vaata vaatamatut...
Ja kõik tuleb taas, ülesse ülevalt...
Alla Sinu seest, sügavalt.

Ja ma istusin... ja kuulasin...
Kuid teises toas vaid tiksus seinakell.
Ja va vaatasin... ja vaatasin...
Kuid nägin vaid tuhmunud aknaid...

Ja ma ootasin... ja ootasin...
Vihm tantsis, kuid kuivalt...
Ja ma mässasin nii meeletult...
Kuid keegi ei näinud... mu sisse.
Ka ma ise.

Kes ma olin, tol korral?
Kes olen ma nüüd?
Kuhu olen end peitnud,
maailma ja enese eest?

Ja kui ma ei suudagi avada...avaneda...
Kes on see, kelle käes on võtmed?
Kes on suuteline mind lukust valla keerama?
Sest olen valmis, 
ka siis kui kõik sees keerab...
Kui sisikond karussellina tirelit teeb.

Ma olen tõesti valmis.
Valmis kui äsjasündinu...