26.04.2012 mõtteharjutus

Palve, teejuht, soov
Laine – suur, rulluv laine läheneb.
Teel oled, kuhu?
Minu juures on Teejuht-Õpetaja ja veel keegi. Ta käsi on minu õlal, ta on minu kaaslane. Me kõnnime kolmekesi pilvede peal. Vaatan alla, all on ürgmets ja ojad voolavad seal. Kõik on puhas ja ürgne. Olen olnud õpetaja, see roll on mulle kauges minevikus antud.
Tuleb veel pisut oodata, oled saanud ringi vaadata ja kõik algab otsast peale. Kui olid vanal ajal õpetaja, alustasid ka otsast, algusest. Nüüdseks on ajad ümber saanud ja ring algab jälle otsast peale, nii ju kõik toimubki. Tuleb meenutada, sest igal õpetajal on oma ala. Me aitame Sind, riputame Sulle kaela võtme, aga Sa ise juba aimad, mis alaga tegelema hakkad, õigemini, mis teemal Sinu õpetused on.
Minu Teejuht-Õpetaja on RA (st üks õpetajatest). Tunnen külmavärinaid. Ta embab mind ühelt ja teiselt poolt ning silitab käega minu põske. On nagu ema paitus. RA on naine. RA nimi on vanem kui Egiptus. Nimed on mehestunud. Naise roll on oluline. Ei saa ju õpetada külma ja kuiva õpetust, naine toob kaasa emotsioonid, emotsioonide ajel õpetusi edasi anda on väga oluline, on kergem õpetada. Paljud naisõpetajad on ajalukku läinud kui mehed. Nii on loodud religioone. Ei tasu uskuda, mis kirjas on.
Neitsi Mariast palju mälestusi, sellest, mis oli, elavad edasi, need on legendid, neid teisendatakse, aga elavad edasi.
Minu ja meie kõikide kätes on suur jõud. Kui paned kaks kätt vastakuti, vallandub tugev jõud tugeva energia moel, mis on tugevam ükskõik millisest energiast.
Maaema –väga võimas energia, aga inimesi on rohkem ja inimmõte loob kõik ülejäänu Maa peal. Seega on inimkeha kõige tugevam energia Maa peal.
Minu kaaslane on rännanud läbi palju erinevaid maid paljudes eludes koos minuga. Ta on minuga samal tasemel. Pikk tee on käidud, teen neid valikuid, mis olen otsustanud ja saavutan avaraid tegusid.
Templite aeg füüsilise silmsel kujul on otsa saanud. Oli aeg, kui hakati templeid rajama, oli inimene mõtluse kujul nähtamatu. Valge marmor on kaduv, võib otsa saada. Inimmõte aga kulgeb edasi, mõttega sisened templisse, vaimutemplisse, seda ei hävita miski. Kui kõnnid avatud vaimusilmaga, võid märgata erinevates paikades vanade templite jälgi.
Mulle valatakse midagi peale, voolav valgus valgub otsaette, lagipähe. Pesevad minu juukseid. Kannikese moodi lilled asetatakse mulle juustesse. Olen GEOOLIA, mul on tumedad juuksed ja rohelised silmad, juuksed on pikad. Käed ei ole mul nagu inimese käed, nahk on nagu delfiinidel, tugevalt kortsus. Mu kätel ei ole tõesti inimese nahk.
Võti on mul kaelas. Avab paljude inimeste südamed. Kalliskivi on otsa ees, seal on mingi lohk, kus kivi asetseb. Tal on spektri värvid. Loor, õrn nagu ämblikuvõrk, asetati mulle pähe. Kauss, kastan oma käed sinna sisse, soe vesi ja huvitav tunnetus. Nad mõlemad toimetavad minu ümber, ühe käsi on ikka minu õlal. Olen paljajalu, sandaalid ühe paelaga kinni. Mul on jalavõru – kivist, täis mineraal, 5-aastasena sain selle endale, roosa kvarts, hele, läbipaistev, suitsune. Nabas on ka rõngas, lilla kivi ametüst. Loodan, et pannakse ka kõrvarõngad. Nad naeravad, ütlevad, et need on inimeste jaoks. RA on 3 m pikk, mina olen umbes 2 m ja minu kaaslane on sama pikk. Kaaslane, nagu ema, paitab mu põski.
Päev on otsa saanud, nii palju läks aega. Tähistaevas, tõmbab selle keebina mulle peale, õigemini selga. See on kaitse nende eest, kes ei ole veel valmis minu õpetust vastu võtma. Iga hinge ärkamine toimub omal ajal, temale sobival ajal. Nendel, kellel ei ole aeg – ei jõua ma nendeni. Kannatlik peab olema, kõiki ei ole vaja õpetada. Igaüks peab oma õppetükid kätte saama, siis saab neid edasi õpetada.

Oma eludes kogume erinevaid andmeid, käime eludes koos, saame õppetükke vastu võtta, mida oleme valinud ja hing on rahul. Mõned valikud on muutunud raskemateks, kui esialgu olid meie endi lootused.

Stabiilne rahulik aeg on liiga habras, me ei oska iga hetke hinnata, aga tuleks. Me ei tea kunagi, mis järgmine hetk meile toob.

Taimed on suurepärased õpetajad, nad õpetavad meile kannatlikkust, on osa sellest õpetusest.

Istume suurde saani või kelku, ees on linnud, ei tea, kuhu nad meid viivad. Lahkume Maa kihtidest, Maa atmosfäärist. Ees on suur punakas planeet. Läheme mööda, ei lähe ka Päikesesse, läheme hoopis teisele poole. Suur sinine planeet, suurem Saturnist ja Jupiterist. See planeet on suuremalt osalt gaasiline.

Eeter, ujun seal sees, jalad käivad nagu oleks saba. Kalainimesed ujuvad siin, ühel on lai magu nagu rai. Siin on koos need, kes valmistuvad emaüsasse minema. See ettevalmistus on selleks, et kuidas emaüsas hakkama saada. Hing-vaim saavad selle tunde, see rahustab, need hääled. Kui pea põrkub vastu kõhtu, tekib selline eriline hääl. Siin ongi Hinge-Vaimu ettevalmistus Maale tulekuks, et emaüsas hakkama saada. Kõik on teistmoodi, pean siin ujuma. Saan siin selle materjali, mis paneks meenuma mulle üht varasemat esimest kogemust, kui sain esmasena emaüsasse. Ma hakkan naiseks kasvama, sirguma, rinnad kasvavad (eeter fluidum, valgusevedelik). Me kümbleme selles ja hakkabki arenema tunne nagu kasvaksime emaüsas. Meil on ju mälurike, oleme ise seda palunud, et meid fluidumist lahti ühendataks (me saaks end ise ravida, suured haavad kinni kasvatada, sõrmed otsa kasvatada, kui on opereeritud jne). Eeterkeha kinnitub astraalkeha külge ja hakkab arenema, moodustuma materiaalse keha esimene samm, et saada materiaalsusesse. Luud, juuksed ja küüned tekivad teistmoodi, seal on rohkem DNA, sellest teinekord. Elekter ja närvid on kaasas, elust elusse läheme ja tugevdame seda. Me tulime elust elusse seda arendama.

Kui Maa pealt lahkume, on kokkuvõtete tegemise aeg, siis ei toimu arengut, vaid toimub kinnistumine. Paneme pitseri peale, mis oleme kinnistanud. Ja see, mis on kinnistunud, ei kao enam kuhugi, koos sellega saame järgmisesse elusse. Siit tuleb see, et keegi ei saa taandareneda, areng seiskub. See ei ole mandumine. Oled ühe koha peal, mitte ei lange tagasi, mitte kunagi ei lange tagasi (kordab seda).

Tegelikult aega läheb – rohkem kui üks elu kulub vegeteerimise peale. Me ei lähe edasi ega tagasi, lineaarne liikumine. Me hõljume vasakule, paremale, ülesse, alla. Me oleme nagu tukslev süda. Kui ühes elus elame väljapoole, siis teises elus elame sissepoole, ongi nagu südametuksed. Universum on ka üks suur süda, tõmbub ja tõukub, toimub pulseerimine, aga see ei ole hinge arengu tagasi liikumine. Edasi, tagasi – areng toimub kogu aeg.

Keel piirab, oleks vaja keelevara laiendada. Esperanto keel on hea keel, aga Sul pole aega seda õppida. 

Tulnukad ümber Maa ootavad kontakti inimestega. Mõne aja pärast külastavad. Ärge kartke neid, nad tulevad rahus, nad on nagu väliskülalised. Ümber Maa tiirleb ka vaenulikke, mitte ainult ümber Maa, vaid nad tiirlevad ka Maal. 

Tegelikult ei ole olukord nii hull, igal olukorral on oma tõde. Inimesed ise on nagu kahepaiksed, oleme ju siin kui ka seal. See on meie arengule kasulik. Oleme vaatlejad, ei tohi süüdistada tulnukaid, ise oleme kõik valinud (me ju ise ka vaatleme, saame olla korraga siin ja seal).

Palju külvatakse hirmu, kes ei tunne ära, blokeerivad oma edasise arengu hirmuga ära. Maa ongi hirmuga kohanemise koht. Igapäevases elus on palju hirmu. Lapsed kardavad vanemaid, kui keegi eksib, mõni kardab ämblikke, teine jälle pimedust. Need on pseudoprobleemid. Hirmuga tuleb vastakuti seista ja hirmule otsa vaadata, siis hajub hirm ära.

See hetk, kui enam ei karda, on usalduse hetk iseenda vastu. Ükskõik, mis juhtub, kui ka lahkun siit elust, olen mina ikka mina, seda tuleb mõista. Hirm allutada on parim õppetund. Sina ise oled ju olukorra peremees, Sina ise oled võitja olukorras, oma arengus. Kui kõik inimesed seda mõistaksid. On ohvrid, kes teevad kellelegi liiga, teevad head. Kui kõik aru saavad, lõpeb kurjus.

Kaastunne, tore sõna, kellelegi kaasa tunda, me ju olemegi kõik üks. See, kes teeb teisele ülekohut, tunnetab seda, mis tunneb kannataja, hinge vaev. Kaasatundmine, tuleb teadvustada endale õppetund. Kui teisele liiga teed, mäletad, mida Sa teisele tegid.

Solvumine. Kui pole kunagi kedagi solvanud, ei tunne seda ega saagi solvuda, tal pole seda tunnet sees. Sama on armukadedusega. Kõik tuleb elus läbi elada, need on ju kogemused.

KARMA. Elust elusse on meil kaasas väike kapsel. Karma, Sa oled muutnud oma valikuid, mida algul valisid. Kui jõuad sama olukorra juurde, kapsel avaneb, saad uuesti valida. Karma on nagu tunniplaan, mida saad ise muuta. Karma ei ole saatuse poolt kaasa antud, paika pandud. Sa valid aine oma tunniplaanis. Sind ei pea õpetama üks kindel õpetaja, õpetaja saad ise valida. Õpetaja valik ongi karma kogemuste tee. Sul on valida, kas valid karmi õpetaja, Sulle tehakse puust ja punaselt ette või valid leebema õpetaja. Kui valid karmi õpetaja, on Sul kergem tee, saad praktika, kui valid leebe õpetaja, on Sul raskem tee. Kergemal teel saad praktika, raskemal teel teooria. Kes tahavad kiiresti edasi minna, valivad kergema tee. Kergem tee on tapja tee, on õppetund, saad tunnetuse, mida teisele tegid (ohvriaste, ohvriseisus). Kui valid raske tee (teooria), on Su elu ilus, kõik on pealtnäha korras, aga arengut ei ole. Sul tuleb palju vaeva näha, pead palju tööd tegema, Sa nagu raiskad aja ära, mõtiskled palju, s.o kulgemise tee. Kloostri mungad võivad seda endale lubada, sest nad on arenenud hinged. Arenenud hinged teevad täpselt, mida tahavad, näiteks Dalai-Laama. Ta on tugev isiksus, temal ei ole vaja enam kogeda, tema tunneb üle maailma inimeste valu ja kannatused ära.

Au Loojale!