Oodata mitte midagi tegemata.
Kestus: 10min kuni mitu tundi.
Materjal: ootesaal vm taoline koht.
Mõju: rahustav
Materjal: ootesaal vm taoline koht.
Mõju: rahustav
See on eriline ootuse vorm: te ei saa tegutseda, te olete lõpptulemuses kindel, hoolimata sellest te ei tea, kui kaua see kestab.
Arsti või mõne asutuse ooteruum, aga ka lennujaamad ja vaksalid, iseäranis argipäevadel, on sobilikud kohad. Te teate, et lõpuks võetakse teid jutule, et toimik vaadatakse läbi, et lennuk tõuseb õhku või et rong saabub lõppude lõpuks jaama. Niisiis on olukord väga erinev ootusest, mille lõpp on ebakindel, võibolla isegi muret tekitav. Lisaks olete te sunnitud passiivsusele: teie võimuses pole midagi teha, mis võiks protsessi kiirendada. Te olete vahetult vastamisi aja kestusega, möödapääsmatu voolamisega, mis on kord aeglasem, kord kiirem, kord rohkem, kord vähem veniv.
Paljud inimesed leiavad, et niisugust olukorda on raske taluda. Nad mõtlevad välja, kuidas kohtumist aja kulgemisega vältida, nad loevad ajakirju, romaane, esseid, teevad märkmeid, uurivad oma kalendermärkmikku, korrastavad pabereid, helistavad mobiiltelefoniga, töötavad arvutiga või süvenevad möödujate vaatlemisse.
Ühesõnaga: nad otsivad endale tegevust, täidavad selle ühtlasi nii kingitud kui pealesunnitud aja toimetuste, tähtsusetute või tähtsate mõtete ja erinevate askeldustega.
Teie peate üritama täpselt vastupidist. Mitte midagi tegema. Ilma sellegipoolest närvi minemata või igavust tundmata. Hõljuma ajas, teades, et see möödub iseenesest, niikuinii, teis ja teieta. te peate muretult laskma sellel totaalsel passiivsusel võimust võtta. Kõik saab toimuma ja mitte miski ei sõltu teist. Te võite olla tühi, lõtv, liikumatu, ükskõkne, uimane, äraolev- hoolimata kõigest liigub aeg edasi ja see hetk lõpeb. Te vite avastada, et pole vaja aega surnuks lüüa. Ta sureb lakkamatult ja lõpmatult iseenesestki.
Raamatust "101 argifilosoofia harutust" Roger-Pol Droit
Arsti või mõne asutuse ooteruum, aga ka lennujaamad ja vaksalid, iseäranis argipäevadel, on sobilikud kohad. Te teate, et lõpuks võetakse teid jutule, et toimik vaadatakse läbi, et lennuk tõuseb õhku või et rong saabub lõppude lõpuks jaama. Niisiis on olukord väga erinev ootusest, mille lõpp on ebakindel, võibolla isegi muret tekitav. Lisaks olete te sunnitud passiivsusele: teie võimuses pole midagi teha, mis võiks protsessi kiirendada. Te olete vahetult vastamisi aja kestusega, möödapääsmatu voolamisega, mis on kord aeglasem, kord kiirem, kord rohkem, kord vähem veniv.
Paljud inimesed leiavad, et niisugust olukorda on raske taluda. Nad mõtlevad välja, kuidas kohtumist aja kulgemisega vältida, nad loevad ajakirju, romaane, esseid, teevad märkmeid, uurivad oma kalendermärkmikku, korrastavad pabereid, helistavad mobiiltelefoniga, töötavad arvutiga või süvenevad möödujate vaatlemisse.
Ühesõnaga: nad otsivad endale tegevust, täidavad selle ühtlasi nii kingitud kui pealesunnitud aja toimetuste, tähtsusetute või tähtsate mõtete ja erinevate askeldustega.
Teie peate üritama täpselt vastupidist. Mitte midagi tegema. Ilma sellegipoolest närvi minemata või igavust tundmata. Hõljuma ajas, teades, et see möödub iseenesest, niikuinii, teis ja teieta. te peate muretult laskma sellel totaalsel passiivsusel võimust võtta. Kõik saab toimuma ja mitte miski ei sõltu teist. Te võite olla tühi, lõtv, liikumatu, ükskõkne, uimane, äraolev- hoolimata kõigest liigub aeg edasi ja see hetk lõpeb. Te vite avastada, et pole vaja aega surnuks lüüa. Ta sureb lakkamatult ja lõpmatult iseenesestki.
Raamatust "101 argifilosoofia harutust" Roger-Pol Droit
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Tänan tagasiside eest!