Ämblikutest taaskord...

Sain nii südamliku ja ilusa kirja, et tahan seda jagada.
Küsisin luba, ei tee midagi salaja.
Toon siis ära terve kirjavahetuse, mis puudutab seda teemat.

Tere,
Leidsin Teie aadressi internetist, kuna otsin eksperti, kes võiks mulle
seletada ämblike käitumist.
Elan Tallinnas, Kalamajas, 1913.a. ehitatud majas ja juba viimased paar
aastat olen sunnitud jagama oma elamist ämblikega, Tegenaria atrica on
arvatavasti nende liiginimetus.
Üldiselt elavad nad meie maja keldris ja tuppa tulevad suve lõpus, soojadel
augustiöödel. Inimesi nad ei karda, kuid otsest kontakti ka ei otsi, pigem
sibavad pimedatesse põrandapragudesse. Talvekülmas neid enne näinud ei ole.
Viimasel talvel sai majas suur remont läbi viidud, keldrid soojustati ära ja
nüüd köetakse kogu maja keldrist pööninguni.
Sellega seoses??? on muutunud nende käitumine. Viimase paari nädala jooksul
oleme märganud nelja-viite isendit. Nad on millegipärast tuppa üle kolinud.
Mõned neist lausa hiiglaslikud, arvatavasti on need emasloomad.
Samuti on nad kas uudishimulikud või agressiivsed. Nimelt on märgata selget
"suhtlemisvajadust". Nad lausa jooksevad sülle. Tahavad pidevalt viibida
inimeste läheduses.
Magamistubades on õhtuti ebameeldiv viibida, sest voodis raamatut lugedes
hakkab kindlasti mõni neist voodisse ronima.
Olen ise lapsest saadik kannatanud ämblikukartuse all ja viimaste aastate
jooksul õppinud neid hirmus-ilusaid elukaid aktsepteerima, kuid viimase aja
sündmused sunnivad siiski abi otsima.

Meie peres on kolm last, kellest üks atoopilise allergiaga. Olen nende
pärast pisut mures. Loen kõikjalt, et see ämblikuliik ei ole inimesele
ohtlik. Kuid pere pesamuna (1,5a.) huvi on kohati suuremgi kui ämblikel
endil ja kui ta neid "torkima" läheb, kas ei teki olukord, kus ämblik võib
enesekaitseks rünnata?
Samuti sooviksin ma neist vabaneda ilma tapatalguid korraldamata (oleme
kahjuks paar isendit teise ilma saatnud, kuna pere suurematel lastel on
tekkimas foobia). Kas on olemas mingisuguseid ämblikupeletajaid nagu
näiteks hiirte puhul?
Ette tänades ja parimat soovides,
A.

Tere

Ma ei ole küll ämblike käitumisega tegelenud ja enamasti tegelen pigem
Eesti looduslike ämblikuliikidega (viimasel ajal sellegagi pigem
hobikorras), kuid üht-teist võin oletada.
Ilmselt oli ämblike tuppakolimise taga keldri kütmine. Ämblikud elavad
keldris sageli seetõtu, et seal häiritakse neid vähem, talveks poevad
keldritesse talvituma ka paljud putukad ja mitmed putuka ja
kakandiliigid elavad keldrites ka aastaringselt. Tubades tavaliselt
selliseid tingimusi pole ja seetõttu püsib ämblike arvukus madal. Suve
lõpus on majaämblikel sigimisperiood ja eriti isased muutuvad siis
liikuvateks. Keldrit kütma hakates muutusid sealsed tingimused ilmselt
ämblikele ebasoodsamaks ja nad kolisid parema puudumisel tuppa.
Edasi on mitu võimalust:
1. ämblikud surevad mingil ajal välja, kuna tegelikult on nende
elutingimused kogu nende elutsükli läbimiseks ebasoodsad.
2. ämblikud, kes pelgavad praegusi külmasid ilmasid, kolivad majast
välja soojade ilmade saabudes.
3. kui toas on piisavalt süüa (mingeid putukaid, majasoomukaid näiteks),
võivad ämblikud toas edasi elada, mitte siiski kuigi arvukalt.
Ämblikke ma otse inimlembuses ei kahtlustaks. Neil on pea olematu
nägemine ja kuulmine, inimese sülle võivad nad sattuda vaid teadmatusest
ja kogemata.
Majaämblike (ka Tegenaria atrica) kahjulikkus on tõesti vaid
psühholoogilist laadi. Ka pooleteiseaastane lapsele ei suuda ega taha
nad midagi halba teha. Ründavad ämblikud vaid putukaid, inimesi ainult
filmides. Samas saan täielikult aru, et ega nad tuba ei kaunista ja
lemmikloomaks ei kõlba. Tapatalgute korraldamine oleks kõige lihtsam
lahendus ukid mulle endale on ämbliku tapmine miskipärast vastumeelne
(ehkki oma töös olen ma seda teinud kümnete tuhandete ämblikega).
Erinevalt kärbestest, sääskedest ja isegi prusskatest, et tee ämblik
inimesele ju miskit halba ja tappa loom ainuüksi seetõttu, et ta sulle
välimuselt ei meeldi kõlab mõnevõrra brutaalselt. Ainus nõu, mis oskan
anda, on ämblikud kinni püüda ja otsida neile uus kodu, võib ka kevade
saabudes õue visata, küll nad siis ise uue kodu leiavad. Võimalik, et
mõnes teises kohas käituvad nad viisakamalt.

Tervitades,
Mart ...