Viimasel ajal on palju kõneaineks 2012. Lehed jahvatavad maailmalõpust ja apokalüpsisest. Internetilehtedelt võib leida ellujäämisõpetusi ja kõikvõimalikke abinõusid, kuidas see hirmus aeg üle elada. Paljud esoteerilised lehed soovitavad valmistuda lahkuma, kuna loodavad selle "lõpuaja" kaudu jõuda kõrgematesse sfääridesse.
Minu arvates on inimesed liiga ära hirmutatud. Ja just see ongi märk sellest, mis toimuma hakkab.
Minu jaoks saab otsa Hirmuajastu, mis inimesi on võimu all hoidnud vähemalt viimased 5000 aastat. Kättemaksuhimuline ja Armukade Jumal, on olnud kõige üle ja valitsenud Maad. Seda inimeste mõtteis ja pühades raamatutes. Millegipärast on inimene loonud endale kujutluse Jumala hirmuvalitsusest, nägemata kõike seda Armastust, mis tema ümber pulbitseb: looduses ja lähedastes. Kui Kristus üritas inimestesse sisendada Armastuse mõistet ja ärgitada neid halastusele ja armastusele, siis mingil osal inimestest jõudis see kohale, ülejäänud aga sattusid veel suurema hirmu mõju alla.
Armastuse vastandiks on Hirm. Hirm sünnitab kurjust, kadedust, salalikkust. Kes tõeliselt armastab, sel ei ole midagi karta ega kaotada.
Ka mina kardan vahel, olen ju ka Hirmumaailma sündinud. Kuid püüan iga päevaga õppida vähem kartma ja kahtlema, olema julgem ja armastama iseennast ja kõike enda ümber.
Mõte on mateeria ja väga tugeva toimeline. Kõik meie mõtted on juba sellest hetkest reaalselt olemas kui me need endale teadvustanud oleme. Kui meie mõtted on täis hirmu, siis on ka hirm see, mis valitseb, mis võtab reaalse kuju. Meie kardetud sündmused saavad teoks, nad jõuavad ellu varem kui me oodata oskame. Kui saadame positiivseid signaale kiirtena laiali, ei ole Hirmul enam ruumi. Hirm on nagu vari - kus on palju Valgust, seal vari hääbub.
On ebaõiglane sisendada inimestele hirmu 2012 aasta ees. Kui Keegi on sellest huvitatud, siis oleme selle Kellegi ise oma mõtetega loonud või vähemalt teda iga päevaga kasvatanud. Iga musta mõttega loome tükikese varju ja need varjud on hetkel vallutamas kogu inimkonda. Mul on hea meel, et järjest enam on inimesi, kes sellest aru saavad ja oma positiivsusega varju peletada püüavad. Kollektiivne mõte on kõige tugevam. Mida enam on neid, kes usuvad Armastusse, peletavad Hirmu enda elust ja mõtetest, seda helgem ja heledam on tulevik. Kui alguses ongi silmadel liiga ere, siis silmad harjuvad mingi hetke pärast ja kogu see Valguse Ilu jõuab meie südameteni. Kuid süda on Jumala Kodu- Armastuse Kodu. Selleks see meile antud on, et me seda heal eesmärgil kasutaksime.
Surma ei ole ju olemas, iga lõpp on tegelikult uus uks uute sündmuste ja uue alguse juurde. Seda tulebki nii võtta. Elu on lõputu, igavene ja armastusest tulvil.
Mõelgem siis südamega, armastagem ja ärgem külvakem hirmu oma kallite hulka!
Saatkem Armastust ja Valgust maailma, et peletada eemal varjud ja kiirustada Armastusevalgust meiega ühinema. Nii palju häid ja tarku Vaime on meie ümber, valmis meid edasi aitama. Võtkem nad siis Armastuses vastu!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Tänan tagasiside eest!