Põhja-Aafrika lääneosas Mali ja Ülem-Volta piiri lähedal Sanga rajoonis elab dogonite suguharu. Nende "sügavad teadmised" sisaldavad Universumi üldise lõpetatud süsteemi teadmiseid, mis on kättesaadavad vaid neile, kes jõudnud pühendatuse kõrgeimale astmele.
See territoorium oli kunagi Prantsusmaa koloonia. 1931. aastal alustas väike grupp prantsuse etnograafe pikaajalisi süstemaatilisi uuringuid. Dogonite müütidesse kogutud teadmiste maht ja tähtsus said selgeks alles pärast seda, kui uuringute juhi surma järel tema lähim abiline Germaine Dieterin pühendati suguharu "sügavatesse teadmistesse". Erinevalt üldkättesaadavatest "kergetest teadmistest" sisaldasid "sügavad teadmised" Universumi üldise lõpetatud süsteemi teadmisi ja on kättesaadavad ainult neile, kes on jõudnud pühendatuse kõrgemale astmele.
Dogonite kosmogooniline müüt hõlmab inimese esivanemate loomist, mille järel toodi Maa puhastamiseks üks neist ohvriks ja loodi valmiskujul esimesed inimesed.
Vastavalt müüdile asus inimestega juba asustatud Maa alguses Siiriuse läheduses, kuid üks selle tähe komponent plahvatas ning seepärast paigutas dogonite jumal Amma Maa ümber teise tähe - Päikese - juurde. Kosmiline reis sooritati paadis, milleks oli Maa ise.
1946-1950 aastal elasid Dogonite nelja hõimu juures prantslastest teadlased, Marcel Griaule ja Ermain Dieterlen. Dogonid elavad Lõuna-Saharas. Kuna nad elasid seal nii kaua, siis oli neil võimalus tutvuda kohalikkude traditsioonidega ja sajandivanuste teadmistega.
Teadus
Nad valdavad astronoomiat, neil on kalender, arvutuskunst, laialdased teadmised inimese anatoomiast ja psühholoogiast, ettekujutus geneetikast, süstematiseeritud farmakopöa (ravimite valmistamise ja säilitamise viise esitav teadmine). Ja sealjuures puudub dogonitel kiri, astronoomilised seadeldised, nad ei tunne taevamehhaanika arvutamise meetodeid ega relatiivsusteooriat.
Siirius
Kõik need andmed, mis tekitavad austust dogonite astronoomia vastu, kahvatuvad nende sigi tolo teooria kõrval. Sigi toloks kutsuvad dogonid meie taevalaotuse kauneimat tähte Siiriust. Täht, mida me näeme, on vaid osa tähesüsteemist.
Dogonid on sadu aastatid palvetanud väga heleda tähe poole, mida nimetatakse Siiriuseks. Õigupoolest koosneb täht kahest tähest, Siirius A ja tema ümber pöörlev "valge kääbus" Siirius B, mis on silmaga nähtav.
Dogonid aga tundsid ka kääbust, mida dogonid nimetavad po toloks (aga pod peetakse energia väikseimaks osakeseks, selle teraks) juba varem. Nad teadsid, et see on valge ja "tehtud kõige raskemast kivist, mis on veelgi raskem kui raud Maa peal" või " po tolo on kõige raskem täht, nii raske, et kõik inimesed üheskoos ei jaksaks sellest väikest tükikestki üles tõsta."
Siirius B tihedus on 20 000 t kuupmeetri kohta. Ka teadsid nad, et Siirius B sooritab 50 aastaga mööda ellipsikujulist trajektoori tiiru ümber peatähe.
Ja nad tunnevad veel ühte nähtamatu tähte emme ya tolo - Siirius C, millel on planeedist kaaslane nyan tolo.
Kahe viimase tähe ja planeedi kohta ütlevad dogonid, et need asuvad Siirius A-le niivõrd lähedal, et pole alati nähtavad.
Dogonid aga kõnelevad nõnda: "Po tolo täht tiirleb ümber sigi tolo, üks tiir kestab 50 aastat. Po tolo korraldab sigi tolo liikumist. Sigi tolo liigub korrapäratult kõverat mööda."
Just korrapäratused Siirius A liikumises juhtisid teadlaseid märkamatu kaaslase otsinguile ja avastamisele.
Siirius B tiirlemisperiood on 50,1 a.
Muide, Siiriuse väiksema venna olemasolust on teadlikud ka dogonite naabrid. Aga kaugel mandri lõunaosas nimetavad hotentotid Siiriust Täht Kõrval.
Po tolo teeb ümber Siiriuse täpselt samasuguse tiiru nagu po ümber oma loote Amma rüpes - ütlevad dogonid. Kui po tolo asub Siiriuse lähedal, siis tolle helendus tugevneb; kui po tolo eemaldub, siis hakkab Siirius vilkuma niiviisi, et vaatlejale paistab, nagu näeks ta palju tähti. Mõjuv pilt, kui arvestada, et Siirius B pole palja silmaga nähtav!
Dogonite joonisel, mis kujutab sümboolselt Siiriuse süsteemi, on po tolo tähistatud ringiga, mille keskel on punkt. Afrikanistid arvavad, et selliste kujundite puhul ei saa ükski punkt tekkida juhuslikult. Oletatakse, et see on valge kääbuse tingmärk.
"Valged kääbused just nagu valmiksid punaste hiidtähtede sees ja tulevad ilmale pärast hiidtähtede väliskihtide eraldumist," kinnitavad astronoomid.
Dogonite pärimustes mainitakse po tolo plahvatust korduvalt:
"Kui inimesed olid Maa peal olemas olnud vaid aastakese, hakkas täht äkki hiilgama, siis aga vähenes tema hiilgus järk-järgult 240 aasta jooksul."
Ja edasi: "Po tolo sisemus purskus välja po terade kujul."
Dogonite mälutehniliste piltide hulgas on eriline joonis: ringi sees paiknevad jooned suunduvad keskmesse - nõnda kujutatakse tinglikult tähe mõõtmete kahanemist.
Kas seegi on juhus? Kuid siis on aafrika hõimu müütides liiga palju juhuseid.
Kui prantsuse etnograafid pärisid vanameeste käest, kust dogonid on selliseid ebatavalisi andmeid saanud, vastasid nood, et kõiki Siiriuse rühma kuuluvaid taevakehi jälgivad nad koopast. Koopa asukoht on aga range saladus, mida preestrid keeldusid valgetele avaldamast. Valgetel meestel õnnestus vaid kord kuulda, et koopasse olevat kogutud suuremal hulgal "tõendeid". Seda mõistet aga ei hakanud dogonid pikemalt selgitama…
Miks siis annavad dogonid oma pärimustes nii tähtsa koha kaugele maailmale, mis ei paista maise eluga sugugi seotud olevat?
Ilmneb, et seos siiski on ja veel kõige otsesem:
"Alguses oli po tolo tähe koht seal, kus praegu on Päike. Ka Päike oli seal, kuid po tolo täht eemaldus Maast, Päike aga jäi kohale."
Mida ütleb selle kohta tänapäeva astronoomia?
Ehkki Siirius on üks Maale lähematest tähtedest, avastas Alvan Clark tema kaaslase, Siirius B, alles 1862. aasta jaanuaris, (pildistada alles 1970 aastal) kusjuures teoreetiline orbiit arvutati välja varem, 1844 (saksa matemaatik ja astronoom F. W. Bessel). Hiljem tehti kindlaks, et kaaslane on valge kääbus.
Siirius B mass moodustab 98% Päikese omast, kuid selle tähe läbimõõt on ainult kaks ja pool korda suurem Maa läbimõõdust. See annab fantastilise tiheduse - 1 cm³ kaalub umbes 50 tonni. Vastav kogus Päikese ainet vaid mõni gramm!
Nii et dogonid ei eksinud!
Dogonite müüt annab ka seletuse aine nii suurele tihedusele: po tolo koosneb kolmest põhielemendist - onjo (õhk), di (vesi) ning yau (tuli). Minnit (maad) asendab teine element - sagala, mis "hiilgab eredamini kui raud".
Siirius C olemasolu üle vaidlevad astronoomid tänini.
Tänapäeva astrofüüsika kinnitab, et tähe tuum tiheneb ja kuumeneb evolutsiooni käigus. 100 milj. kraadi juures algab reaktsioon, kus kolmest heeliumi tuumast sünteesitakse üks süsiniku tuum. Edasine evolutsioon võib kulgeda erinevaid teid pidi.
Kui tähe mass on piisavalt suur (umbes 2-3 Päikese massi), siis heidab heeliumitäht endalt kesta. Pärast katastroofilist kokkusurutust muutub tähe tuum kas mustaks auguks, valgeks kääbuseks või neutrontäheks.
Kui aine heidetakse minema küllaltki kiiresti, süttib supernoova: tähe helendus kasvab, mõnikord isegi sada miljonit korda. Siis aga tuhmub aeglaselt aastakümnete vältel.
Astronoomia
Nende astronoomilised teadmised on üllatavalt laiad. Nad teavad, et Linnutee on spiraalne tähesüsteem ( Teadus tegi selle tõsiasja selgeks alles 20. sajandil.), mis kuulub veelgi suuremasse tähespiraali. Nad teavad ka seda, et Päike on pöörlev täht ning Veenus, Marss ja Jupiter tiirlevad samuti kui Maa ümber Päikese.
Ka ülejäänud universumist olid kõrbeelanikud ülihästi informeeritud. Näiteks, et maa on ümmargune ja pöörleb ümber oma telje.
Nad joonistasid Saturni ümber rõnga, kuigi see pole silmaga nähtav, ning teadsid et Jupiteril on 4 kuud. Dogonite astronoomiast võib leida hämmastavaid asju, näiteks kutsuvad nad Bala-puu täheks ühte Jupiteri neljast suurest kaaslasest (eurooplastele tutvustas suuremaid Jupiteri kaaslaseid alles Galilei, kui ta need omaleiutatud teleskoobi abil avastas). Tänapäeval teatakse muidugi ka teisi Jupiteri kaaslaseid, kuid dogonitel puudub teleskoop tänini. Muide, arvamisele, et dogonite esivanemad tundsid optikariistu, viib ka nendekeelne nimi Maailma Kaksiksilm, mille nad andsid Lõunaristi alfale. See paistab igas teleskoobis kaksiktähena.
**
Ühes dogonite müüdi osas kirjeldatakse, kuidas inimesed toodi ära planeedilt, mille päikeseks oli po tolo enne oma plahvatust. Dogonite metafoor määratleb seda teekonda nagu "õnnestunud abielu". Sümboolsel joonisel, mis seda "abielu" kujutab, ületab Siiriuse läbimõõt Päikese oma!
Siirius A raadius on tõepoolest 1,7 korda meie Päikese omast suurem.
Dogonid uskusid, et need teadmised on Siiriuselt saabunud külalistelt., kes olevat meie tsivilisatsiooni algusaastail Pärsia lahes maandunud. Nendest saidki väidetavalt alguse Dogonite 4 suguharu.
Maavälistest külalistelt jutustavad ka muistsete babüloonlaste, egiptlaste ja kreeklaste legendid. Dogonid nimetavad tulnukaid "nommodeks", amfiibolenditeks, kes olevat siia sõitnud suure laevaga.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Tänan tagasiside eest!