Sealt "lahati" Jeesuse ristilöömise lugu. Kas ta siis ikka löödi risti ja tõusis ime läbi, või uimastati oopiumiga, et see õudus üle elada ja siis viidi salajas mujale tervenema. Või on üldse kõik väljamõeldis, taaselustatud muinasreligioonide legend.
Mis siis tegelikult juhtus tol Reedel?
Mõtlesin kohe terve päeva japool öödki otsa...
ja jõudsin sellisele järeldusele, et minu jaoks ei olegi üldse oluline mis juhtus...
Ma tõesti vabandan kaaskristlaste ja teiste tõsiusklike ees oma taktitundetust.
Kuid... See ei ole oluline minu jaoks, mis juhtus või ei juhtunud tol päeval. Või õigemini kõigil neil päevil.
Ma võibolla väljendun julmalt aga minu mõte on, et tõik, et Jeesus ei surnud ristil või koguni ei jõudnudki sinnamaani (on ka selliseid teooriaid, et tema vend Jaakobus võttis selle raske ülesande enda peale, et päästa Jeesus, kelle missioon oleks muidu katkenud), ei kõiguta minu tundeid või minu usku Kristusesse- Armastuse ja Halastuse Toojasse, Pühasse Prohvetisse ja Jumalikku Inimesse(või vastupidi).
Olen kindel, et midagi siiski pidi toimuma, sest muidu ei oleks 2000 aasta möödudes miljonid inimesed säilitanud sellist mälestust ja maailm ei oleks muutunud.
Mingisugune suur Ilmutus PIDI lihtsalt juhtuma. Seda tõendavad ka roomlaste ajaraamatud, ainsad neutraalsed ajalooürikud tolle aja kohta.
2000 aasta jooksul on juhtunud palju... Ka sellist, mis ajas tagasi vaadates õuduse judinaid tekitab ning kristluse ühe hirmsaima ja verisema ajalooga religiooniks tõstab.
Aga oli ju ka paljude teiste Suurte Inimestega sama lugu, et see, mis nemad tõid ja see, kuidas seda tõlgendati, on kaks erinevat maailma. Ei ole verest puhtad budistidki, keda peetakse kõige rahumeelsemaiks suurte religioonide seas.
Inimesel on juba kohe selline kalduvus kõik ilus ära rikkuda, lahterdades, harutades ja süstematiseerides seda. Ja tõlgendades nii, nagu endale hetkel kasulikum, ehitades hierarhiaid ja suuri institutsioone, et nende kaudu ennast tähtsamaks puhuda.
Usk on lõpuks see, mis jääb. Kui see on puhas, ei tee kellelegi liiga, halastab ja noomib heatahtlikult ja ülekõige armastab Loojat, maailma ja inimesi enda kõrval, kaugemal ja Teda tundmatagi.
Tunnistan, et pole ammu Piiblit kätte võtnud ja kuna see on keldris kasti sees, mille peal seisab seitse samasugust kasti, siis igatsen aegajalt selle ilusa raamatu järele.
Otsisin tänaseks päevaks e-piiblist mõned minu jaoks olulised tekstid. Teades, et olulisim jääb ikkagi ütlemata... Alati...
Lk6:27jj
Kuid ma ütlen teile, kes kuulete: Armastage oma vaenlasi, tehke head neile, kes teid vihkavad, õnnistage neid, kes teid neavad, palvetage nende eest, kes teid halvustavad! Kes sind lööb põse pihta, sellele paku ka teine, ja kes sinult võtab kuue, sellele ära keela ka särki! Anna igaühele, kes sinult palub, ja sellelt, kes võtab sinu oma, ära küsi tagasi! Ja nii, nagu te tahate, et inimesed teile teeksid, nõnda tehke neile!
Lk6:37jj
Ärge mõistke kohut, ja ka teie üle ei mõisteta kohut! Ärge mõistke hukka, ja ka teid ei mõisteta hukka! Andke andeks, ja teile antakse andeks! Andke, ja teile antakse - hea, tihedaks vajutatud, raputatud, kuhjaga mõõt antakse teie rüppe, sest selle mõõduga, millega teie mõõdate, mõõdetakse teile tagasi."
Rm 13:8-10
Ärgu olgu teil ühtki muud võlga kellegi vastu kui ainult võlg üksteist armastada; sest kes armastab teist, on Seaduse täitnud. Sest käsk: "Sa ei tohi rikkuda abielu, sa ei tohi tappa, sa ei tohi varastada, sa ei tohi himustada", ja mis tahes muu käsk on kokku võetud selles sõnas: "Armasta oma ligimest nagu iseennast!" Armastus ei tee ligimesele kurja. Nii on armastus Seaduse täitmine.
JUMAL ÕNNISTAGU MAAILMA, KOSMOST JA KOGU LOODUT;
JUMAL ÕNNISTAGU VALGUST JA ARMASTUST, MIS PAISTAB MEIE PEALE;
JUMAL AIDAKU JA ÕNNISTAGU SIND, MIND JA KOGU INIMKONDA,
ET SAAKSIME VALGUSKIIRTENA KAASA AIDATA VALGUSELE JA ARMASTUSELE,
MIS PAISTAB MEIE PEALE KA ILMA MEIE ABITA, KUID MIS MEIE SÄRADES VEEL ILUSAMAKS JA ÄÄRETUMAKS MUUTUB,
KAOTADES VARJUD JA HIRMUD, MIS MEID VAHEL KIMBUTAMA KIPUVAD.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Tänan tagasiside eest!