Kui juba harjutama sai hakatud...
Vahel on mõttetustest rohkem abi kui tuhandest mõtteterast.
Ehk viivad mõttetused nende mõteteni, mis koltunud kihtide alla mattunud.
Ja ootavad pääsemist... kevadesse.
Värskusesse.
Olen kui varakevadine agulitänav.
Ruttajad jooksevad porisjalu, üle mu tolmuse keha.
Nad ei märka mahavisatud koni...
ja kommipaberit...
ja esimesi kärbseid sellel.
Üks joobnu sülitab mu hingele.
Mitte pahapärast...
Lihtsalt harjumus.
Ja mina ootan vihma... tuult... ja prügiautot.
***
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Tänan tagasiside eest!