Tulevikulillekeste lõhna on juba tunda...

Eile oli selle aasta ilusaim päev...

Eile jõudis minu teadvusesse, et olen siis veebruari kuust töötute nimekirjas:))))
Ma ei uskunudki, et see mulle nii palju rõõmu valmistab.
Võibolla on see mingit uut sorti kaitserefleks, võibolla lihtsalt hullus, kuid mul on siiralt hea meel selle üle.
Sest töö, mida tahan teha, on alles idanemas ja väiksed lilled vajavad hoidmist, kaitsmist ja hellitamist.
Oleksin selle kiirustamisega mitu eriti haruldast lille ohtu seadnud.
Mõistan alles nüüd, miks minu kodus toalilled hästi kasvanud ei ole. Mul ei ole ju nende jaoks kunagi aega. Hakkan alles nüüd tuttavaks saama kõigi nende jõulutähtede, luuderohtude ja asperaagustega, mis hüljatuna ja tolmustena mu kapi nurkadel konutavad.

Naljakas, kuidas head mõtted endast ikka ja jälle märku annavad. Sa tunned, et see idee on hea, see teeb head sulle, sinu kallitele ja kogu maailmale... ja siis maailm näitab sulle tänus, et see ongi hea mõte ja maailm on ka õnnelik sinu mõtte üle. Ta toob su ellu ingleid, kes igal sammul märku annavad, pead sama rada edasi minema ja siis lähed sa veel rõõmsamalt. Saad jõudu ja tahtmist ka siis kui võimatu tundub kogu sinu unistuste virrvarr.
Ja inglid tulevad sinuga kaasa, nende tee saab sinu omaks ja sinu tee saab nende omaks, kuniks kõik on endast kõik hea kõigile andnud ja igal on aeg oma teed jätkata.

Minu õhk on inglitest paks:))) ja seal on kerge hingata. Nüüd tean, et Tee, millest unistan, võib saada tõeliseks. Olgugi, et pean oma elu ümber mõtlema, mõned peatükid muutma ja mõned jätma teistele, pühendunumatele... Kuid kui Kutse on nii tugev, siis ei suuda sellele vastu panna ja kas tahangi.
See on minu tee, minu Unistus, minu Näitemäng, minu Looming.
Nüüd on aeg looma hakata ja "inimestele Rõõmu teha", nagu üks väike Ingel kunagi ütles:))))

On Tulevikulillede külvamise, idanemise ja tärkamise aeg :))))).

Head uudised!

Andsin endale uue aasta lubaduse, et ei kuula enam uudiseid, vaid lähtun sellest, mis on mu ümber. Ja avastasin, et see, mis mu ümber, on ilus.
Hommikul enam raadiot lahti ei keeranud, Carla Bruni oli palju positiivsem...

Väsisin lihtsalt ära sellest alatasa negatiivsest infolaviinist:
majanduslangus (no tore ju, lõpeb lõputu raiskamine ja tarbetu kokkuahmimine...),
sõjad emakese Maa rinnal ja tema vastu.
Kõik on nii lõpuni paha ja mäda. Kuid ei ole ju...

Jõulukingitused tegime sel aastal ise, hüljates materjalismihulluse ja jagades hingesoojust.
Ma ei veetnud päevagi suurtes ostukeskustes ja jäin seetõttu puhtaks amerikaniseerunud läägemaitselistest jõululauludest.
See mõjus mulle nii positiivselt (teiste arvates), et pakatasin soovist küpsetada jõuluõhtul vanu häid hapukapsaid ja üllatus,üllatus korraliku käntsaka jõulupraadi.

Täna avastasin, et jõulud (Päikese sünnipäev:)))) on toonud meile kevade, olgu tal siis tilkuv ninaesine ja külmunud varbad, kuid ta on kauaoodatud ja kaunis ...
Olen olnud järjekindel ja tegelenud positiivse treeninguga, õppinud rohkem kallistama, naeratama ja tänama, nii inimesi enda ümber kui ka Päikest, Taevaisa ja Maaema.

Püüan iga päevaga järjest enam tervendada Kalleid, suunates oma soojad ja Valged kiired Armastuses nende poole, olgu nad siis mu ümber või laias maailma.
Tean, et minu süda on alati nendega, keda ma Armastan. Ja see süda on lõpmatu.
Ja mis kõige toredam selle kõige juures, need Kallid, kes on olnud eemal, on hakanud koju tulema:))) Mõte on toonud nad tagasi minu ellu ja mind tagasi nende ellu.

Oleme kõik Loojad... Mõte on mateeria, iga meie mõte loob uue elu energiale, mis on siis vastavalt negatiivne või positiivne. Järelikult, et maailm saaks paremaks ja ilusamaks, tuleb meil ainult ennast natukene rohkem tagant sundida, et unustada negatiivsed mõtted ja suunata positiivsust enda lähikondsetele ja inimestele, keda kohtame tänaval, bussis, poesabas. Kaotada eelarvamused ja põlgus ning õnnistada neid, keda haletsedagi ei tahaks.

Siit tulevad minu head uudised:
Elu on ilus, bensiin läks odavamaks, kohe läheb ka küte.
Selver, mis oli enne kõige kallim pood, on nüüd vaat´et sama odav kui Säästumarket:)))
Ja mis kõige armsam, nagu kevadised sinililled, on eesti lapsed on hakanud tulevikusaarelt meie sekka sündima. Ja millised lapsed veel, indigovärvi tiibadega, kristalses helgis- Uue Maailma Lootus.

Ja nii saadan ma head uudised maailma, Hea Tahtega tervendada ja parandada seda, soovides Valgust ja Armastust inimestele ja Emale, Päikesele ja Tähtedele ta ümber. Kallid kõigile, sest käed on Südame pikendus:)))

oli öö... otsisin sinilindu...

Lugesin eile õhtujuttu... ja öö tuli kätte... ja saabus hommik...

"Tema, Taeva Valgus, Maa jõud ja ilu,

tundis uhkust lihtsa ülesande üle, mis oli talle usaldatud,

tema, kes polnud kunagi varem vangistatud,

elas piiramatus ruumis ning jagas oma heldust kõigile võrdselt,

nõustus lühikeseks ajaks asuma inimkehasse, et

juhtida lapsi välja maailma ja õpetada neid tundma toda teist Valgust,

Vaimuvalgust, mida me kunagi ei näe, mis aga aitab meil näha kõike, mis on olemas."

"Siis uuris haldjas tähti ja luges nende saladusi,

sest juba kaua aega polnud maakeral talle enam midagi õpetada."

" "Niisiis, te polegi tõeliselt surnud?"...

"Mida tähendab see sõna "surnud"?"...

2Noh, see tähendab ju, et keegi pole enam elus!"...

"Kui rumalad on elavad, kui nad teistest kõnelevad," oli kõik, mis nad ütlesid..."

"Sest Valgus ümbritseb meid kõiki surelikke oma armastusega,

olgugi et ükski neist ei armasta teda küllaldaselt, et võtta ta täelikult vastu

ja nõnda kõiki Tõe saladusi tundma õppida."

"Aga elu on sageli täis ilusaid saladusi, mida peame austama, et neid mitte hävidata..."

"Ta teadis nüüd, et see, kes pidi ilmuma, omas nii suurt ja kohutavat võimu,

et ühegi inimese jõud poleks suutnud talle vastu panna.

Ta oli ühtaegu jumalus ja koletis; ta kinkis elu ja hävitas seda;

ta ruttas läbi maailma nii kiiresti, et teda polnud võimalik näha;

ta õgis ja õgis peatamatult; ta võttis kõik, mida puudutas...

Ta ei valinud saaki: rõõmud ja mured, talved ja suved,

kõik olid kalad, mis tema võrku sattusid."

"Sa näed kui ohtlik ta on.

Inimesi ähvardab pimedaks jäämine,

kui nad liiga kaua elavad selle kiirtes,

mis ei jäta ruumi mahedaile ja sõbralikele varjudele."

""Kas sina ei tule meiega kaasa?"...

"Ei," ütles Valgus. "Selleks pole veel aeg saabunud.

Valgus ei tohi veel surnute hulka astuda...""

"Aga nüüd nägid nad oma silmaga, et kõik,

mis neile oli kõneldud, oli lausa luiskamine,

ja et surma pole olemaski. Nad nägid, et surnuid polegi

ja et elu kestab alati, alati edasi, ainult uutes vormides.

Närtsiv roos puistab laiali oma õietolmu, millest sünnivad teised roosid

ja tema pudenevad õielehed lõhnastavad õhku.

Kui puudelt langevad õied, kasvavad nende asemele viljad;

ja tuhm, karvane tõuk muutub sädelevaks liblikaks.

Miski ei kao: toimuvad üksnes muutused..."

"Ära unusta, laps, et ühelgi asjald,

mida sa siin maailmas näed, pole algust ega lõppu.

Kui hoiad selle mõtte oma südames ja lased tal koos sinuga suureks kasvada,

siis tead alati, igasuguses olukorras, mida öelda, mida teha ja mida loota."

"Enda teadmata oli ta avastanud Valguse suurima saladuse:

püüdes teistele õnne anda, saame ka ise õnnelikuks."

"Kõik maailma tarkused võib lapsele silmapilgu jooksul ette kanda,

aga kogu meie elu pole küllalt pikk, et aidata meil neid mõista,

sest oma kogemus on meie ainus valgus."

"Igaüks meist peab endale ise oma õnne otsima;

ta peab nägema lõputult vaeva ja kannatama palju pettumusi,

enne kui ta õpib õnnelik olema, hinnates lihtsaid ja täiuslikke rõõme,

mis on tema vaimule ja südamele alati kergesti kättesaadavad."

( Ma tänan kallist Maurice Maeterlincki selle suurepärase teose eest!

Rahu ja Valgust talle, kus ta ka iganes viibib.)