Otsustasin tänasest lisaks muule träänile väljanäitusele panna ka selle, mis minu enda südamest ja sõrmeotstest välja on arenenud. Sügelevad need vaesekesed ju alalõpmata ja tänagi jäi õmblusmasin peidetuks vaid tänud uneliivale silmanurgas...
Arvuti pühkis liiva ja loomingulisus väljendub klaviatuuril klõbistamises ning internetikeskkonna "risustamises" kunstiliste võtetega.
Selle pildiga on tegelikult selline lugu, et propageerin taaskasutust ja säästvat eluviisi (minu kired taaskord). Ei tahtnud ära visata vana valget laminaatkappi (ei armasta kunstmaterjalist mööblit juba mitu aastat, kuid see kapp on minu "eelmisest elust"), seega andsin talle uue elu vannitoas, kleepides taustaks Ukraina tapeedi (imeilus, Baltijaama turult, 38.- rull) ja riiuliäärele puuvillast pitsi (Abakhanist kunagi ostis, vist oli 10.-/m). Selliste väheste liigutustega, kuhu kulus vist vaid 15-20 min, sain vannitoale kasulikku pinda juurde ja vana kapp pääses prügilast...
Ühel teisel ilusal õhtul kuulsin õmblusmasina nurrumist ja otsustasin teda pisut paitada. Sündisid selline vidin:
Tegemist vana kardinaga, kuna aknaid oli vähe, kardinat palju, sai osast ukutatud leivakott (kusagil peab ju leiba hoidma) ja osast plastikkottide hoidja (mida isegi siis millegipärast meeletult koguneb, kui alatasa riidest ostukotti tarvitame):
Arvuti pühkis liiva ja loomingulisus väljendub klaviatuuril klõbistamises ning internetikeskkonna "risustamises" kunstiliste võtetega.
Selle pildiga on tegelikult selline lugu, et propageerin taaskasutust ja säästvat eluviisi (minu kired taaskord). Ei tahtnud ära visata vana valget laminaatkappi (ei armasta kunstmaterjalist mööblit juba mitu aastat, kuid see kapp on minu "eelmisest elust"), seega andsin talle uue elu vannitoas, kleepides taustaks Ukraina tapeedi (imeilus, Baltijaama turult, 38.- rull) ja riiuliäärele puuvillast pitsi (Abakhanist kunagi ostis, vist oli 10.-/m). Selliste väheste liigutustega, kuhu kulus vist vaid 15-20 min, sain vannitoale kasulikku pinda juurde ja vana kapp pääses prügilast...
Ühel teisel ilusal õhtul kuulsin õmblusmasina nurrumist ja otsustasin teda pisut paitada. Sündisid selline vidin:
Tegemist vana kardinaga, kuna aknaid oli vähe, kardinat palju, sai osast ukutatud leivakott (kusagil peab ju leiba hoidma) ja osast plastikkottide hoidja (mida isegi siis millegipärast meeletult koguneb, kui alatasa riidest ostukotti tarvitame):
Sellised lood siis selleks korraks.
Head ööd!
Head ööd!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Tänan tagasiside eest!