Follow

neljapäev, 9. aprill 2009

"Prohvet" Kahlil Gibran

Siis avas Almitra uuesti suu ning küsis: Ja mida võid sa öelda Abielust, Õpetaja?
Ja ta vastas talle nõnda:
Koos olete sündinud ja koos saate igavesti elama.
Koos olete ka siis, kui surma valged tiivad teie päevi laiali pillutavad.
Oo jaa, koguni Jumala vaikivas mälus olete koos.
Kuid olgu ruumi kesk teie koosolemist,
Ja las tantsida taevaste tuul teie vahel.

Armastage teineteist, aga ärge põimige armastusest kütket;
Olgu armastus pigem voogav meri teie hingede kallaste vahel.
Täitke teineteise kruus, kuid ärge jooge ühest ja samast.
Andke teineteisele osa oma leivast, kuid ärge sööge ühtsama viilu.
Laulge ja tantsige koos ja olge rõõmsad, kuid las kumbki teist olla üksi,
Nagu on üksi ja omaette lautokeeled, ehk nad küll värelevad sellestsamast muusikast.

Kinkige oma süda, kuid mitte teineteisele hoida.
Sest ainult Elu kätte mahub ära teie süda.
Ja seiske kõrvuti, ometi mitte liig tihedalt koos;
Sest templisambadki seisavad eraldi,
Ja tammepuu ning küpress ei kasva mitte teineteise varjus.

loe siit edasi...

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Tänan tagasiside eest!